Meistrite liiga veerandfinaalkohtumises Atletico Madridi ja Dortmundi Borussia vahel näitas esimene esmalt ette, kuidas tuleb mängida, ning siis jõudis laineharjale teinegi. Seda lihtsalt liiga hilja ning Atletico võttis 2:1 võidu.

Mäng algas tempokalt ning juba 2. minuti täitumise eel oli Atletico jõudnud ähvardada. Seda tänu kiirele üleminekule, kui Dortmundi rünnak läbi lõigati ning kiirete passidega vastase poolele jõuti. Pall leidis tee vasakul äärel laiust hoidnud Antoine Griezmannile, kes pani madala diagonaalsöödu teisele tiivale Alvaro Moratale. 31-aastane ründaja oli palli juba väravasse põrutamas, ent Emre Can jõudis viimasel hetkel blokki.

See oli alles hoiatuseks ning Dortmund, kes küll proovis mängida targalt ja edevalt, litsuti üsna selgelt oma poolele. Eriti valusalt demonstreeriti seda 4. minutil, kui mänguvahend lükati Gregor Kobelile, kes vastase kohalolu ei tajunud, ning otsustas ikka lühikeste söötudega minema hakata. Sellega pani ta pisut tanki keskväljale liikunud Ian Maatseni, kes ei suutnud korralikult jätkata ning Rodrigo de Paul oli jaol. Argentiinlane võttis kingituse mõtlemata vastu - 1:0.

Varajane värav muutis Dortmundi veelgi närvilisemaks ning apsakad, eriti just söögipraagi näol, oli päris kiired tulema. Samas jäid nad iseendile kindlaks ning proovisid palliga mitmekesi mängida selle asemel, et pikka lahmida ja loota, et näiteks Niclas Füllkrug läheb ja teeb seepeale midagi.

Samal ajal tajus Atletico, et lisaks eduseisule on nende kasuks kaldu ka vaimne pool. Näiteks lubas Samuel Lino endale koguni käärlöökigi, kuid see 13. minuti sooritus läks liialt värava keskele ja jäi seega kindlalt Kobeli saagiks. 

Pikki minuteid hädas olnud Dortmund jõudis esimese pealelöögini pooltunni kandis. Olukord tekitati tänu nurgalöögile, mis tagumisse tsooni jõudis ning seal oli täpselt olemas Felix Nmecha. Kuigi olulisi segajaid polnud, läks katse ikkagi rappa ning vihises puurisuust mööda ilma Jan Olbaki abita. 

Korraks kõrgemale pääsenud Dortmund toodi seejärel kohe maa peale tagasi. Mingis mõttes nende endi algatusel. Kõigepealt ei suutnud Mats Hummels ja Nico Schlotterbeck kokku leppida, kes peaks audist tulnud pallile minema ja seega tehti koostöös mingisugune plönnilaadne puude. See lubas Moratal sekkuda, mängida edasi Griezmannile ning lõpuks läks vaja Lino külmal närvil põhinevat realiseerimist - 2:0.

We love you @samuellino99 😍❤️🤍 pic.twitter.com/ZOI6v6ak6w

— Atlético de Madrid (@atletienglish) April 10, 2024

Avapoolaja lõpus näitas Atleticogi, et neid annaks nõelata, lihtsalt mitte nende vahenditega, mis Dortmundil parajasti kaasas olid. 35. minutil lasi de Paul meeletult ohtliku kaarpalli oma kaitsjate suunas ning Karim Adeyemi oli ülilähedalt, et rikošettide abil võrku sahistada. Minutid hiljem proovis Maatsen ligi 25 meetrilt, kuid pidi leppima vaid sellega, et Oblak ei suutnud palli kohe püüda ning Nahuel Molina lõi selle auti.

Tundub, et pausil meenutas Dortmundi peatreener Edin Terzic, et Madridi sõideti ikka jalgpalli mängima. Et külalised saaksid sellest paremini aru, saadeti vahetusest platsile ka Julian Brandt, kes juba esimeste sekundite jooksul ohtlikust kohast tsenderdama pääses. Leiti uus kindlus, mille peale oli lihtsam rünnakuid tekitada, head variandid pidid siiski veel olema aega ootama.

Näiteks tuli enne seda tänada jalgpallijumalat, et järjekordne hooletus kaitses väravaga ei võrdunud. Nimelt lasi Griezmann 75. minutil madala karistuslöögi täpselt kaitseliini ja Kobeli vahele, et mõlemad osapooled oleksid eriti segaduses - kes pallile ikkagi minema peaks - ning siis hüppab tagumisest postist välja oma mees. Plaan sujus ideaalselt viimase hetkeni: Lino lõi, kuid Kobel tõrjus!

81. minutil tuli lõpuks ka Dortmundi tähetund. Pall viidi kannatlikult altpoolt ettepoole, vastase karistusala ees tehti juba kiiremaid puuteid, ettenäitajateks Marcel Sabitzer ja Brandt. Neist viimane leidis liinide vahelt üles ligi 20 minutit soojeneda saanud vahetusmehe Sebastian Halleri, kes pisut ebaõnnestunud omaksvõtu järel kindlalt lahendas - 2:1.

Elevandiluuranniku ründaja jaoks oli see 12. tabamus Meistrite liigas, kusjuures selle verstapostini on ta jõudnud pea kiireimalt. Kui Halleri jaoks oli see 13. kohtumine, siis Erling Haaland oli nõnda resultatiivne juba 10. kohtumises.

12 - Sébastien Haller has scored his 12th goal in his 13th appearance in the UEFA Champions League; only Erling Haaland has reached this mark in fewer games in the competition’s history (10, Simone Inzaghi also in 13). Dozen. pic.twitter.com/wtWx1FiFE3

— OptaFranz (@OptaFranz) April 10, 2024

Seejärel, kui juba tundus, et külalised on end kokku võtnud ja keskenduda tasuks rohkem eespool siblivatele jalapaaridele, tegi Hummels taas ühe piinliku etteaste. Esimese hooga polnud midagi hullu, sest ta üritas õhust tulnud palli rinnaga kontrollida, ent hakkas siis surve all puterdama ning Angel Correa pääses Kobeliga pilke vahetama. Atletico kolmas jäi rohkem argentiinlase löögi kui tolleks hetkeks kapteniks kerkinud šveitslase tõrje taha.

Kohtumise viimastel minutitel leidis Dortmund ähvardamiseks uusi variante. 86. minutil liikus Jamie Bynoe-Gittens palliga paremalt äärelt sisse, leidis sobiva löögikoha ning kõmmutas nii, et Cesar Azpilicueta pearipsest lendas pall latti! Kümmekond minutit hiljem, üleminutitel, tabas sakslasi sama saatus, kui ka Brandt suunas mänguvahendi napilt liiga kõrgele. Jõuliselt alustanud Atletico Madrid 2, lõpuks viigile ülilähedal olnud Dortmund 1.

Down, but not out pic.twitter.com/ykaCzeUdwV

— Borussia Dortmund (@BlackYellow) April 10, 2024

Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

1. Meistertõrjuja Gregor Kobel pandi keerulisse seisu

Dortmundi senise mineku taga on suuresti ka 26-aastane šveitslane, kes on Meistrite liigas tänavu teinud neli nullimängu ning jõudnud kere vahele sokutada kokku 32 üritusele. Ta on teinud justkui võimatuid asju ning nullinud näiliselt sajaprotsendilisi võimalusi - näiteks seekord Lino üritus Griezmanni karistuslöögi järel - tõestades sellega, et tagala pärast oluliselt muretsema ei peaks.

Kuigi avavärava puhul tegi ka Kobel ise riskantse valiku, otsustades jätkata surve all olnud mängijale, siis tuli tal korduvalt seista silmitsi kaitsjate käkkidega. Eriliselt põles Hummels, kes eksis nii ühe tabamuse olukorras kui oli lähedal ka teisele kingitusele. Kokku tuli Kobelil teha seitse tõrjet. Oblaki tööpäev koosnes neljast sekkumisest.

2. Atletico oli sakslaste vastu külalislahke viimati pea 30 aastat tagasi

Atletico Madrid on võõrustanud Bundesliga satse eurosarjades ikka ja jälle. Mullu jagati Meistrite liiga gruppi Leverkuseni Bayeriga, kellele võõrsil 0:2 alistuti, kuid kodus tehti soliidne 2:2. 2020/21 hooajal tuli nelikus olla Müncheni Bayerniga, kellelt võõrsil saadi 0:4, aga oma seinad aitasid jõuda tulemuseni 1:1. Veel aasta enne seda mängiti Leverkuseniga Saksamaal 1:2, Hispaanias kummutati mäng 1:0 enda kasuks.

Ehk kuigi Atletico pole mängudes sakslastega kaugeltki võitmatu, on neid justkui võimatu murda 70 000 pead mahutaval Estadio Metropolitanol. Kokku on see jada nüüd 13 mängu pikk (9 võitu, 4 viiki). Kusjuures viimati suutis Atletico kodus murda justnimelt Dortmund, kes oli võidukas 1996/97 hooajal. Seda roosilisem olnuks, kui Edin Terzici meeskonda oleks edu saatnud.

🤩❤️🤍💫 pic.twitter.com/wYvOnb2wKI

— Atlético de Madrid (@atletienglish) April 10, 2024

3. Ettepanek Edin Terzicile

Ma arvan, et juba teise poolaja keskel ei suutnud jalgpallisõbrad mõista, miks Julian Brandti kohe platsile ei toodud. Koos temaga muutus mäng palju lustlikumaks ning selliseks, mida Dortmundil peaks olema au mängida. Hästi sekkus ka Haller, sest värav on värav ning seda Niclas Füllkrug toota ei suutnud.

Ettepanek seisneb selles, et las Brandt ja Haller alustavad 16. aprillil toimuval kordusmatšil. Kui esimese nime puhul pole vist rohkem selgitusi vaja, siis Elevandiluuranniku ründaja pluss tuleb välja koos Saksamaa koondislase omaga. Nimelt on Füllkrug viinud oma nime massidesse just seetõttu, et ta tuleb pingilt, lööb meeskonna ette ning ühes sellega tuleb ka võit. Näiteks viimati Hollandi vastu või debüüdil, kui Saksamaa alistas Omaani 1:0. See rotatsioon võiks ju toimida ...

4. Ettepanek Diego Simeonele

Esiteks tuleb teha mingisugune võimalikult mõjuv rituaal - leida kuskilt mõned viirukid, lausuda mingisuguseid võlusõnu ja panna kogu tahtejõud mängu - sest väljaspool Hispaaniat on sakslastega keeruline olnud. Numbrid ei valeta: viimasest üheksast võõrsilmängust on võidukalt lõppenud vaid üks, kui 2017. aastal mängiti Leverkusen 4:2 üle.

Muus osas tuleks lasta meestel oma mängu jätkata, sest esimestest sekunditest näidatud agressiivsus ehmatas Dortmundi ära ning skoor võinuks kiirelt veelgi suuremaks käriseda. Kindlasti tasub peal hoida Griezmanni, sellest juba järgmises punktis.

5. Mängu parim - Antoine Griezmann

33-aastane prantslane mängis oma tuntud headuses avaminutist peale. Ta leidis ideaalseid sööte, pakkus mitmekülgseid toetusnurki ning kui vaja, rabas eeskujulikult ka kaitses. Uhke lõvipahmakaga Griezmann aitas jõuda teise tabamuseni, mis aitas kindlustada selle, et Dortmund ei jõuaks seisu tagasi teha.

Atletico Madrid - Dortmundi Borussia 2:1 (2:0)
5. Rodrigo de Paul, 32. Samuel Lino - 81. Sebastien Haller