Laupäeval selgub kõik. Ühe päralt on rõõm, õnn ja joovastus, teisele jäävad kõigest pettumus ja kahetsus. Aga kumb on kumb? Kas meistriks tuleb FC Flora või FCI Levadia? Järgnev kaitsekõne põhjendab, miks oleks Eesti jalgpallile parem, kui peale jääks Flora.

• Kaitsekõne | Eesti jalgpallile on parem, kui meistriks tuleb FCI Levadia

Inspiratsioon | "Flora lähenemine on praegusel ajastul läbinisti imetlusväärne," õhkasid kaks Belgia jalgpalliajakirjanikku, kui neile selgitati 2021. aasta sügisel põhjuseid, miks esindavad Konverentsiliiga alagrupiturniiril Gentiga kohtuvat Florat ainult Eesti kodakondsetest jalgpallurid.

Säärane olukord kuulub Euroopa profijalgpallis (kaugesse) minevikku. Tol sügisel kolme eurosarja peale alagrupiturniiridel osalenud 96 klubist oli Flora ainuke, kelle esindusmeeskond koosnes ainult kodumaa jalgpalluritest. Kui välja jätta Baskimaa klubi Athletic Bilbao, ei seata endale raame, mis muudavad konkureerimise keerulisemaks.

Piiranguid leiab tippjalgpallist küll rohkesti, aga need kõik on kehtestatud tsentraalselt või asjaosaliste kokkuleppel, et panna paika reeglid ühisel mängumaal. Vabatahtlikult enda võitlust keerulisemaks ei muudeta. Poksija ei teata enne matši, et vasakhaake ta ei jaga. Võidusõitja ei keera kaheksast silindrist kahte niisama kinni. Aga Flora mängib erinevalt oma kodu- ja välismaistest rivaalidest ainult Eesti jalgpalluritega.

Muuseas, kui Fääri saarte klubi Klaksvik alistas tänavu Konverentsiliigas alagrupiturniiril 3:0 Ljubljana Olimpija (Sloveenia), kuulus nende põhikoosseisu kuus Fääri saarte jalgpallurit. Kui Flora alistas samas sarjas kaks aastat tagasi 1:0 Belgradi Partizani (Serbia), tehti seda ainult Eesti jalgpalluritega.

Flora talitusviis on ainulaadne. Jah, see ärritab vahel isegi klubi kõige pikaajalisemaid fänne, sest kui ikka mingil positsioonil kiratseb, aga välismaalt täiendust ei tooda, teeb see hinge täis. Aga samas muudab see iga võidu emotsionaalselt väärtuslikumaks ning inspireerib, sest tõestab, et edu on võimalik saavutada ka tavapraktikast lahkneval viisil.

Perspektiiv | Tugevalt seotud inspiratsiooni-sektsioonis välja toodud asjaoludega. Meistritiitliga kaasneb eurosarjaväljund, kus alagrupiturniirile jõudmine endiselt keeruline, aga ikkagi oluliselt hõlpsam kui Konverentsiliiga esimesest eelringist alustades. Premium liigas löödud väravad või võidetud tiitlid Euroopas suurt ei maksa, eurosari on teine tera.

Meenutagem, et 2021. aasta eduka Konverentsiliiga-hooaja järel osteti Floralt ära keskkaitsja Märten Kuuse ja ründaja Rauno Sappineni mängijaõigused, hea välislepingu teenis ka väravavaht Matvei Igonen. Eurosarja alagrupiturniir on areen, kus on võimalik silma paista ja karjääri edasistele sammudele kaasa aidata.

Martin Miller ja Michael Lilander on praeguseks juba kogenud põhitegijad, pikalt vigastuspausilt naaseb Markus Soomets, end proovib uuesti üles töötada Vladislav Kreida. Lisaks tõstab pead ja kannab kaela noorem seltskond, kuhu kuuluvad Evert Grünvald, Nikita Mihhailov, Daniil Kuraksin ja Kristo Hussar. Esindusmeeskonda kuuluvad ka veel alaealised Robert Veering ja Tony Varjund.

Eurosarja võimalik alagrupiturniir (uuest hooajast on sõel veidi hõlpsam, sest Konverentsiliigasse pääseb senise 32 asemel 36 klubi) oleks neile kõigile tohutult väärtuslik koht korjata kogemusi ja end promoda. Nii moodustub jalgpalliline kapital, millest lõikab lõpuks kõige suuremat kasu Eesti jalgpall tervikuna. 

Lisaks, Jürgen Henni arvel on juba praegu Eesti klubijalgpalli ajaloo kõige suurem saavutus, aga neljas meistritiitel viie aasta jooksul tõstaks kahtlemata ka tema aktsiaid. Eriti, kui uuritakse 2023. aasta hooaja asjaolusid ja nähakse, et tulemust tehakse tohutu vigastustelaine kiuste ja eksperimentaalse kaitseliiniga.

Raha | Meistritiitli ja hõbemedali rahaline väärtus erineb umbes 700 000 euro võrra, sest just nii palju suurema solidaarsusmakse (loe: auhinnaraha) tagab meistermeeskond järgmise hooaja eurosarjas osalemise eest võrreldes teise koha omanikuga.

Muidugi on hõbemedalistil võimalik sportliku edu korral hoopis ise suurem auhinnaraha teenida, aga selle jaoks peaks ta Konverentsiliiga eelringides alistama vähemalt kolm vastast, mis pole seni olnud jõukohane mitte ühelegi Eesti jalgpalliklubile.

Kui meistritiitliga kaasneva umbes miljoni euro suuruse auhinnaraha pälviks FC Flora, jõuaks tubli osa sellest läbi üleminekutasude teiste Eesti klubideni, kellelt Flora on viimastel aastatel ostnud  mitmeid jalgpallureid. Just nimelt ostnud. Eurodes makstud üleminekusumma eest. Kui kasvatajaraha välja jätta, on säärased tehingud muude Eesti jalgpalliklubide vahel väga haruldased.

Märten Kuusk, Richard Aland, Henrik Pürg ja Vlasi Sinjavski Nõmme Kaljust, Erko Jonne Tõugjas Nõmme Unitedist, Madis Vihmann ja Marko Lipp FCI Levadiast, Henri Välja Paide Linnameeskonnast, Nikita Mihhailov Narva Transist, Martin Miller Tartu Tammekast, Erik Sorga ja Aleksandr Šapovalov Tallinna Legionist, Kristo Hussar Tabasalust, Joonas Tamm Viljandi Tulevikust.

Kõigi nende üleminekute käigus on Flora vastutasuks mängijaõiguste eest maksnud puhast raha. Antud loetelust seitsme jalgpalluri puhul on summa olnud 65 000 eurot või suurem.

Flora eelarvesse UEFA auhinnarahadena saabunud summad jäävad täiel määral Eesti jalgpalli. Selle eest arendatakse Eesti jalgpalliklubi, mida esindavad Eesti jalgpallurid. Palka ja preemiat makstakse Eesti jalgpalluritele ning üleminekutasusid teistele Eesti jalgpalliklubidele. Niimoodi aetakse Eesti jalgpalli asja.

Lõpetuseks | Tippspordi ainuke kõva valuuta on protokolli kantud tulemus. Resultaati ümbritsevad asjaolud pole kindlasti ebaolulised, aga nad ongi ainult seda, mis nimi ütleb – ümbritsevad asjaolud.

Samas võivad nad tulemust mõjutada, sest võistlus-sooritus pole mehhaaniline, vaid emotsionaalne protsess, mida viivad läbi inimesed, keda võib ka kõige põhjalikuma ettevalmistuse ja hiilgavama plaani puhul rivist välja lüüa täiesti prognoosimatu asjaolu.

Aga võistlus-sport toimubki nii, et parem pannakse paika ettenähtud ajal ja kohas. See paneb lisaks tehnilistele ja taktikalistele oskustele proovile ka kohanemis- ja keskendumisvõime. Samuti pingetaluvuse, sest kõik osalejad teavad, et käesolev võimalus ei tule mitte kunagi tagasi. Isegi, kui uus võistlus pakub uut võimalust, siis praegust kaotust ei kustuta mitte miski.

Kui marginaalid on nii väikesed, nagu tänavuses Premium liiga tiitlivõitluses, on kaotajal võimalik alati leida tülgastust tekitavalt pisike detail, mille teistmoodi või paremini tegemisel võinuks kõik minna hoopis helgemini ja paremini. Ja siis sellega edasi elada.

* * *

Flora saab meistritiitli võita kahel moel: 1) nad alistavad Nõmme Kalju, 2) Levadia ei alista Paide Linnameeskonda. Kohtumised Flora – Kalju ja Paide – Levadia algavad laupäeval kell 14, mõlemat mängu näitab otsepildis ERR. Soccernet.ee vahendab matšides toimuvat tekstipõhises LIVE-ülekandes.

Tabeliseis:

Kaitsekõne | Eesti jalgpallile on parem, kui meistriks tuleb FCI Levadia (1)