Vigastused seljatanud Palumets otsib laenuvõimalust ja ootab koondisedebüüti: mulle on see nagu finaal (0)
EESTI MEESTE KOONDIS
Kui mõnelegi noorele mehele tuli seekordne A-koondise kutse paraja üllatusena, siis Kevor Palumets oskas seda mitmete kogenud mängijate kõrvalejäämisel loota. Sügisestes U21-koondise kohtumistes kaptenipaela kandnud poolkaitsja pidanukski igati loogiliselt olema valikus esirinnas ja oli ka. Ent kui koondisejutud venitavad Palumetsa naeratuse laiaks, siis igapäevatöös ehk klubirindel toimuv tõmbab tema näo jälle kraadi või kaks tõsisemaks.
"Südames loodad iga kord, et äkki nimi mahub nimekirja ja seekord mahtus. Ma olen väga õnnelik selle üle," sõnab 21-aastane Palumets, kellest nooremadki mehed said Thomas Häberli käe all võimaluse juba sügisel. "Ootasin ka siis, aga pettunud ma pole kordagi olnud. Mulle on U21 koondises ka kõik meeldinud," lausub ta.
Suhtlus Thomas Häberliga on olnud hea. "Oleme hoidnud kontakti ja tema poolt on olnud selge sõnum, et kui mänguaega tuleb, siis uks avaneb. Nüüd on minuteid tulnud ja sain võimaluse end tõestada," on Palumets ühtpidi rahul. Teisalt ...
2022. aasta suvel, kui Paide Linnameeskond oli teinud eurosarjas Belgia tippklubi Anderlechti vastu kaks korralikku mängu, kolis Palumets toona kõrgliiga tagaotsas olnud Zulte-Waregemi ridadesse. Eestlane alustas duubelmeeskonnas väravaga, kohe tulid ka esimesed minutid kõrgliigas. Aga hooaja lõpp läks vigastuste nahka ning Zulte kukkus esiliigasse, kus Palumets sai lõpuks mänguaega alles detsembri alguses.
"Siiamaani on Ameerika mäed olnud," tunnistab poolkaitsja ka ise. "Nüüd olen pärast suve õnneks terve püsinud, kuigi alguses läks natuke aega, et pärast vigastust vormi ja end käima saada."
Teda on Belgias kiusanud mitu erinevat tervisehäda. "Alguses tekkis mul pärast kolme nädalat "jooksja põlv" ehk põlve sisse põletik. See tegi pikalt haiget. Proovisin algul pidevalt pärast kahte nädalat, et äkki nüüd saan teha, sest see on selline asi, mis läheb ära ja tuleb tagasi. Aga lõpuks pidin võtma peaaegu kahekuulise pausi. Siis sain uuesti vormi, aga siis läks kuidagi õnnetult metatarsaal, viies luu. Tobe juhus - jalg jäi trennis suunamuutuse pealt kunstmuru sisse kinni, kedagi polnud isegi lähedal. Kuid loodetavasti on see nüüd minevik ja enam mind ei sega," loetleb ta muresid.
Kirjeldatu tulemusena ongi Palumets seni pendeldanud tugevuselt neljandas liigas mängiva duubelmeeskonna ja esinduse vahet. "Kõige parem see variant polnud, aga kuna ma pre-season'it kaasa ei teinud, siis polegi loogiline, et ma kohe põhimeeskonnas oleksin. Teised olid kuus sõprusmängu pidanud, mina hakkasin nädal enne hooaja algust alles midagi palliga tegema. Oli ebareaalne, et ma võimaluse saaksin," suhtub ta olukorda mõistvalt.
Treener ei tunne, lahenduseks laen?
Ometigi ei tähenda see, et nüüd oleks tulevik pilvitu, kuna Zulte juhendaja Vincent Euvrard ei ole eestlasega ülemäära tuttav. "Suvel ütles eelmine treener mulle pärast vigastust, kui ma polnud veel trenni teinud, et ta ei arvesta minuga. See oli raske olukord. Siis treener muutus ja tuli uue nägemusega treener," meenutab Palumets.
"Ta ütles ausalt, et ta ei tea mind ja pole mind mängimas näinud, aga oli minu enda asi end tõestada. Tema käe all tegin sammu esindustiimi ja meil on temaga väga aus suhtlus – mõlemad räägime avatud kaartidega," kiidab Palumets ning jõuab sedakaudu lähiaja plaanideni.
"Mõlemad arvame, et nüüd oleks hea, kui leiaksin laenuvõimaluse, kus saaksin nädalast nädalasse mängida. Klubiga rääkides olen saanud aru, et nad mind ära ei taha anda ega müüa. Nüüd teevad agent ja klubi koostööd, et leida hea laen, mis oleks mulle kasulik. Sealt tuleksin mängupraktika pealt tagasi Waregemi. Mängupraktikast on praegu puudu," nendib Palumets, kes sõlmis Belgiasse siirdudes klubiga kolmeaastase lepingu. See tähendab, et ta on Zultega seotud veel poolteist aastat, lisaks on klubil võimalus lepingut pikendada.
Mingeid piire Palumets endale laenuvõimaluse otsinguil ei sea. "Võib ka Belgiast väljas olla. Loodame, et tekib mingi võimalus. Kui ei teki, siis nad mind minema ei lase ja võitlen oma koha eest edasi. Ka minu enda soov on saada suuremaid minuteid kui 10-15 minutit ehk mängida nädalast nädalasse."
Väljapääsu tahaks ta leida seda enam, et duubelmeeskonna liigatase pole kuigi kõva. "Seal on 16 tiimi. Ülemistega on okei mängida, aga alumised on sellised, et ... noh, selliseid mänge pole mõtet mul teha. Uuesti vormi saamiseks oli see okei, aga sinna mängida ma ei taha jääda. Rääkisin seda ka treenerile ja ta sai minust kohe aru."
Vigastused teevad omal moel vaimu tugevamaks
Noorena pool aastat Itaalias Bolognas veetnud Palumets mõistab samas hästi, et välismaal polegi enamasti kerge. "Mentaalselt olen suure sammu edasi teinud. Näiteks vigastusest aitas üle saada see, et ka Itaalia ajast oli mul ühe suurema traumaga kogemus all. Raske oli, aga masti maha ei löönud. Kõik vigastused jäävad minevikku ja tuleb edasi töötada," tõdeb Palumets.
Kõige raskemad hetked on tema sõnul vigastuse kolm esimest päeva. "Enamiku ajast olen üksi ka, sest tüdruksõber käib Eestis ülikoolis. Aga kui asja enda jaoks lahti mõtestad ja saad juba mingid kuupäevad teada, millal tagasi tuled, siis läheb lihtsamaks. Siis tekib eesmärk ja on hea tööle hakata. Kui on perioodid, kus mind on duublisse saadetud või ma pole mängu pääsenud, siis muidugi ei ole kerge. Õnneks algavad esmaspäevast uuesti trennid ja see läheb meelest ära. Jalgpall on hea mäng, sest iga nädal algab uuesti peale ja nädalavahetusel on mäng," lausub Palumets.
Millised on tema eesmärgid praeguses koondiseaknas? "Enda õlgadele ma survet ei pane, aga debüüdivõimalus ta ju ikkagi on. Teiste jaoks võib see olla suvaline sõprusmäng, aga mina lähen seda mängima kui finaali! See on minu võimalus. Kindlasti lähen ma suure ambitsiooni ja emotsiooniga peale. Loodetavasti on võimalus saada debüüt kirja," sõnastab Palumets sihi.
Nagu märgitud, usaldati talle sügisel U21 koondise kaptenipael ning Eesti särgi kandmine osutus vajalikuks ankruks, mis võimaldas eneseusku kõrgel hoida. "Sain seal kõikides mängudes kirja 90 minutit, see aitas enesekindlusele kaasa. Kui ma septembris vigastusest tagasi tulin, siis suutsin endale just koondisemängudes tõestada, et olen vigastuse seljatanud. Bulgaaria ja Poola vastu läksid mängud väga hästi," meenutab Palumets.
***
Kevor Palumets
Sündinud: 21. november 2002
Positsioon: keskpoolkaitsja
Klubikarjäär: Keila JK, Tabasalu, Bologna U17 (Itaalia), Paide Linnameeskond, Zulte Waregem (Belgia)
Koondisekarjäär: Eesti U18 koondis (2 mängu), Eesti U21 koondis (14 mängu)
