Pohlak suures intervjuus: Pehrssoni kontseptsioonis pole rolli, mida Ojamaa mängida tahab (koondise uks Ojamaa jaoks ikkagi lahti!) (51)
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak rääkis Soccernet.ee-le antud suures intervjuus, miks ei kuulu koondisesse Henrik Ojamaa, mille pealt teenis kutse Pavel Dõmov ja millised on Eesti eesmärgid algavas MM-valiktsüklis.
- Sul on küsimus, mida tahaksid Aivar Pohlakult küsida? Midagi, mis on Sind alati huvitanud, kuid pole olnud kohta, kus küsida? Või hoopis midagi aktuaalset? Saada oma küsimus kasper@soccernet.ee ning võid saada oma vastuse!
Kolmapäeval selgus Eesti koondise koosseis maavõistluseks Maltaga ja esimeseks valikmänguks Bosnia ja Hertsegoviinaga. Ei mäleta lähiajast, et nii terav arutelu nii kiirelt taolise sündmuse puhul vutiringkonnas järgnenud oleks. Fännid ei saa aru, miks ei ole koosseisus eelkõige Hollandi kõrgliigas kanda kinnitavat Henrik Ojamaad, aga ka näiteks Siim Lutsu ja Tarmo Kinki, kes on mõlemad tänavu regulaarselt mänginud ja teinud seda ka küllalt soliidselt. Fännide arusaamatust süvendab see, et samadel positsioonidel mängivatest meestest on koosseisus Kaljus alles enesekindlust otsiv Igor Subbotin ja Floras vahetusmeheks taandunud Maksim Gussev. Kas oskad seda põhjendada?
Kõigepealt - kuna peatreener vastutab koondise tulemuse eest, siis peab tal ka olema vabadus valida koosseisu, sest vastasel juhul nimetatud vastutus ei toimi ja sellest põhimõttest on oluline kinni pidada nii liidu juhtkonnal kui ka fännidel. Tõsi, jalgpall on emotsionaalne mäng ja huvilistel alati oma arvamus, mille väljendamine on normaalne ja jalgpall kaotaks ilma selleta osa oma väärtusest.
Mis puudutab Henrik Ojamaad, siis kõigepealt kinnitaksin, et Henriku ja Magnuse vahel ei ole personaalset probleemi ja tegemist on tavalise olukorraga, kus treener ei pea õigeks mängijat ühel või teisel põhjusel koondisesse kutsuda. Kusjuures põhjustest esimene on sportlik - Magnus Pehrssoni mängukontseptsioonis ei ole päriselt sellist rolli, mida Henrik mängida soovib ja mille kaudu ta enda läbilööki jalgpallurina üritab. Teine põhjus on meeskonnasisene keemia, Eesti koondisel, nagu igal teisel meeskonnal, on liiderpersoonidest lähtuv väljakujunenud sisemine õhustik, millesse peab iga mängija olema võimeline sulanduma ja sellega tuleb meeskonna komplekteerimisel arvestada, muidu asjad ei tööta.
Käisin eelnimetatud teemadel Henrikuga kevadel Austrias kohtumas, samuti oleme asjadest korduvalt kõnelenud Henriku karjääri nõustava ja planeeriva vennaga ja mul ei ole raske mängijat mõista, sest olin ise noorena sarnase ellusuhtumisega.
Samas loodame kõik, et noormehel õnnestub Hollandis läbilöök teha ja koondisse tagasi murda. Tean, et koondise peatreeneril on plaan septembri ja oktoobrikuiste koondisemängude vahel käia Henriku mängu vaatamas ja mängijaga kohtumas.
Mis puudutab Tarmo Kinki ja Siim Lutsu, siis esimene neist ei ole kunagi kuulunud koondise praeguse peatreeneri valikusse ja seetõttu on tema puudumine loomulik; Siim Lutsu puhul on puudumine pigem ajutine ja saab olema huvitav näha, kas Siimul õnnestub Bohemiansi põhikoosseisus kanda kinnitada.
Tuleb ka arvestada, et just koondise komplekteerimise puhul kutsutakse sageli meeskonna teise poolde pigem selliseid mängijaid, kes aitavad põhimeestel mänguks parimal moel valmistuda ja see on mõistlik ja loomulik.
Teine peamine jututeema on Pavel Dõmov. Ma olen teda mängimas näinud ja saan aru, mis kutse tingis. Üldsuse jaoks on tegu aga täiesti võõra mehega. Viimane kokkupuude koondisega ulatub aastate taha ja noortekoondise sõprusmängu. Selle hooaja statistika mänguminutite osas ei ole liialt veenev. Ja nüüd valikmänguks nimekirjas. Mis loogika selle kutse taga on?
Pavel Dõmov on käimasoleval hooajal üks enam arenenud mängijaid Eesti liigas ja sellise loogika järele on varemgi mängijaid koondise kogunemisele kutsutud. Pean põhimõtet õigeks ja loogiliseks, sellega näitavad treenerid, et on mängija töökust ja selle tulemuslikkust märganud ja selline tunnustus on oluline.
Soccernet.ee portaalis ripub praegu üleval hääletus "Kas oled rahul Eesti koondise värskelt nimetatud koosseisuga?" ja rohkem kui 4/5 vastajatest on valinud vastuse "Ei". Mis on Sinu vastus? Miks?
Selline hinnang on emotsionaalne ja mul pole oma positsioonist lähtuvalt õigust selline olla. Peatreeneri tööle annab jalgpalli liidu jaoks hinnangu tulemus ja meeskonna poolt näidatav mäng.
Eesti koondis on sel aastal löönud seitsme mänguga kolm väravat. Kaks neist Andorrale. Teisisõnu on värava ees vaevanud meid korralik põud. Koondise nimekirjas saab klassikaliseks tipuründajaks nimetada vaid Henri Anieri. Klubides tegutsevad ründajatena ka Ats Purje ja Rauno Sappinen. Lisaks on viimasel ajal klubide eest väravaid löönud ründav poolkaitsja Konstantin Vassiljev ja ääreründaja Sergei Zenjov. Kes valikmängudes Eesti väravate eest hoolitsema hakkavad?
Sa ise lugesid need nimed ette. Purje, Vassiljev, Zenjov ja Anier on ilmselt need mehed, keda saadetakse kastaneid tulest tooma. Isiklikult loodan, et standardolukordades avaneb ka Ragnar Klavani väravalööjatalent, peale Raio loobumist on meil selle mänguelemendiga olnud selge probleem.
MM-valiksarja alguseni on jäänud alla kahe nädala. Millised on Eesti eesmärgid uueks tsükliks?
Koondis alustab iga valiktsüklit eesmärgiga jõuda finaalturniirile. Tõsi, Eesti sugusel meeskonnal on alati mõistlik omada ka teisi eesmärke ja need võiksid olla võimalikult suur punktihulk, arenev mäng, avanevad mängijad, mänguline tasakaal ja stabiilsus. Ei tohi ka unustada, et kahe aasta pärast mängitakse lisaks tavalisele EM-valiktsüklile ka nn. Nations League'i, kust kaudu on samuti võimalik 2020. aasta EM-finaalturniirile pääseda ja selle turniiri juures on positsioon UEFA koondiste edetabelis eriti oluline.
Kust koondise king Sinu jaoks praegu kõige valusamalt pigistab?
Vaataksin viimasele küsimusele vastates pigem tulevikku – oluline on, et kõik meie tippklubid pööraksid rohkem tähelepanu noorteklassist väljuvate mängijate arendamisele ja oskaksid näha, et just seal asub järgmiste sammude võti nii klubide eneste kui ka meie koondise jaoks.
Selliseid väljaütlemisi mängijate aadressil eeldaks ikka peatreeneri poolt
Kuna härra on suutnud endast varasemalt jätta sedavõrd ebasümpaatse mulje, siis ei vaevu ma tema vastuseid antud ksimuses isegi läbi lugeda ja pöördun korraga kommentaariumisse ila pritsima.
Märkate sarnasust?
Haiseb juba kogu jalgpalliliit oma tegevusetusega.
Kui ühe vennaga on probleemid ja ta ei taha mängida nii nagu treener ette näeb, siis ta ei saa olla ka võistkonna liige. Aitab sellest jahumisest, ma ei taha olla staadionil sinise särgiga, kui ma pean selle vingumisega samastuma.
Praegune probleem ei seisne ainüksi Ojamaa kutseta jätmises, vaid erinevate osapoolte vahelise kommunikatsiooni puudumises ja treeneri oskamatuses head mängijat võistkonna kasuks rakendada. Istuge kõik koos maha, peatreener koos meeskonna teiste treeneritega, Ojamaa koos oma vennast agendiga, tulgu sinna või vanajumal A.Pohlak isiklikult ja rääkige olukord läbi, mitte ärge lükake palli meedia vahendusel üksteise väljakupoolele ega kuskile kaugesse tulevikku, kus probleemiga hakatakse tegelema.
Hädaldage selle üle, et värvaid ei lööda. Olen nõus.
Hetkel tundub nagu üks ennast täis tüüp saaks olla mingi päästeingel. Ei saa, kui mängujoonis ei toimi.
Teisisõnu - Ojamaa tahab olla mees, kelle ümber mäng käib ja kes on tiimis kunn. Aga kunnid on seal Vassiljevi ja Klavani näol juba olemas.
Kiidan Soccernetti, et Aivaril sabast kinni võtsite!
Kiitsin soccernetti, et nad teema üles võtsid kommentaariumi kisa peale. Kui tekkisid uued küsimused selle peale,mis Aivar ütles, siis tuleb need nüüd küsida, seda nimetatakse dialoogiks tsiviliseeritud maailmas ja sellest on ses teemas pigem puudu olnud.
Aga kui point on selles, et Ojamaa olgu koondises "whatever it takes" ja ükski vastuargument ei loe no siis ....
Küsimus 1:
Miks ei ole koondises Ojamaad, Lutsu või Kinki ja miks on koondises Subbotin ja Gussev ?
Aanalüüs1:
Ojamaa- Ei sobi Perssoni konseptsiooni ja koondis on nagu vangla kus valitseb hierarhia
(seitsme flora mängia hierarhia hetkel). Pohlaku arvates ei ole ole Ojamaa Hollandis siiamaani põhimeheks olemine piisav läbilöök et saada koondise kutset.
Kink - Pohlak arvab et tema puudumine on loomulik sest siiamaani pole perssoni valikus olnud,
aga see ei ole ju loomulik. Seda silti saaks kõikidele eesti mängijatele kes pole perssoni käe all koondises mänginud külge panna ja see ei ole loomulik.
Luts -Pohlak väidab et luts peab põhimehena kanda kinnitama. 4-st mängust neljas põhis alustamine (90+90+90+45) ei ole siis kand kinni ? Mitu aastat selleks kulub härra pohlak ?
Subbotin - Ettevalmistusabinõu ?
Gussev - Ettevalmistusabinõu?
Kas viimased kaks meest teevad mašaasi ja söödavad platsil poistele palli ette või millega on tegu. Ettevalmistamisega peaks tegelema koondise personal ja iga mängija individuaalselt.
Kui antud mängijad on kehvas vormis siis koos nendega trennide läbiviimine ei paranda koondislaste sooritusvõimet kindlasti !
Küsimus 2:
Miks on koondises Dõmov ?
Analüüs2:
Pohlak väidab et Dõmov on arenenud ja tegemist on preemiaga. Tulemused ja mänguaeg näitab taandarengut. Kui võtta arengut personaalselt ja mitte arvestada tulemust siis võiks ju iga arengu läbi teinud rahvaliiga mängija koondisekutse saada kui see kus ja kuipalju sa mängid rolli ei mängi.
Küsimus 3:
Miks ei ole 3/4 soccerneti külastajatest rahul koondisevalikuga ?
Analüüs 3:
Pohlaku väitel on see otsus emotsionaalne ja temal pole õigust emotsionaalne olla.
Nüüd tekib küsimus miks peaks rahvas olema emotsionaalne, kui viimane mäng oli rohkem kui kaks kuud tagasi ? Mille põhjal siis peatreenerit analüüsida kui pohlaku väitel iga perssoni vastane sõnavõtt on emotsionaalne. Tulemuste (Balti turniiril viimane koht, EM grupist välja langemine ja nigel saldo 3 väravat seitsmes mängus, sealjuures 2 andorra võrku) põhjal ?
Väravte vahe on ainult üks näitaja mis on positiivne, ülejäänud KÕIK on negatiivsed näitajad.
Jah lasime endale lüüa vahem ja ise ka lõime vähe, aga tulemused näitavad et see ei ole õige teekond.
Küsimus 4:
Kes hakkab väravaid lööma ?
Analüüs 4:
Reporter loeb ette nimekirja mängijatest kellega nagu eelpool mainitud on jäänud väravate saldo koondises nõrgaks ja küsib kes siis väravaid lööma hakkab. Pohlak vastab et lööma hakkab seesama seltskond kes enne ei olnud võimeline väravaid lööma.
Anektoot:
Pohlak ja reporter istuvad autosse ja hakkavad teiselepoole maakera sõitma. Teepeal avastavad mehed et dokumendid on maha jäänud. Jõudnud juba mandrit ületada peetakse mehed interpoli fakiiride poolt kinni. "Mehed tuvastage ennast":Lausub interpoli fakiir ja silmitseb filosoofi tunnustega hallipäist Pohlakut. Pohlak kutsikasilmadega: "Selle eest vastutab Eesti kodakondsusamet".
Küsimus 5:
Millised on Eesti eesmärgid uueks tsükliks?
Analüüs 5:
Pohlak räägib seda mis on siililegi selge. Tahetakse võita, tahetakse võimalikult head olla, tahetakse areneda ja tahetakse tulevikus tegusid teha. Kahjuks pean tõdema et need ei ole eesmärgid, need on missioon ja visioon. Eesmärgid on mõõdetavad ja eesmärgid on sellised et on võimalik millegi poole püüelda.
Missioon visioon on: Suur punktihulk.
Eesmärk on: Olla Pääseda edasi MM alagrupist.
Mis on suur puhktihulk, mis on arenevad mängijad, mis on arenev mäng ? Neid asju ei saa mõõta ja iga inimese jaoks on need erineva väärtusega. Seejuures kui aga pohlak ütleks et eesmärk on alagrupi turniirilt edasi pääseda saaks hiljem öelda kas saavutasime eesmärgi või mitte ja saaksime vastutust kanda.
Küsimus 6:
Kust koondise king Sinu jaoks praegu kõige valusamalt pigistab?
Analüüs 6:
Jah nõustun, see on hetkel põhiküsimus. Samas pean ära mainima et ainult klubidel ei ole meie jalgpalli tulevikus oluline roll. Ka EJL peaks tegema natuke teadustööd kaasaegse varustuse ja metoodika kohta ning looma sidemeid varustajate ja riigi vahel.
Ja kui nüüd küsimust uuesti lugesin siis sain aru et pohlak ei vastanud mitte küsimusele vaid rääkis probleemist meie riigi jalgpallis. Sealjuures koondise küsimus on olemasolevast valikust õiged leida ja mängima panna. Hetkel nagu eelpool aminitud peatreeneril see ei õnnestu, sest valitud on sellised põhimõtted ja taktikad mis välistavad olulisel määral mängijate kaasamine koondisesse. Seega pigistab seal treeneri pingis.
See on pesuehtne demagoogia, nagu kirjutab robot. Näe, nüüd on pealkirja lisatud veel märkus, et Uks on Ojamaa jaoks endiselt lahti!
Saage ometigi aru, küsimus pole enam ammu Ojamaa kaasamises. Küsimus on jalgpalliliidu läbipaisvuses ja otsuste õigsuses, kõkide osapoolte jaoks.
Kaks egot ei mahu ühte paati?
Mehed kellega ojamaa konkurentsis on ei ole kuidagi nii suured kujud.
Teisalt võib vaadata perssoni poole et ehk tema on see suur EGO kellega ojamaa vaated ei klapi.
Ei taha uskuda et koondises on mingi alfaisane kes ei luba teistel süüa või pesuruumis kappi valida. Pigem on kunkurents mänguga seotud ja nagu eelpool mainisin siis rundaja või äärepooliku kohapeale ei ole nii suure egoga mehi.
Seega ainus vastuolu on persson. Või üritatakse teda lihtsalt mängupildist teatud seltskonna poolt välja süüa. Kõige mõjukam seltskond on flora 7 mängijat...
https://www.facebook.com/groups/1042090712533675/
Minu point on selles, et ta käis lauda paar väidet Ojamaa ja ka Lutsu kohta. Nüüd oleks hea,kui mõne aja pärast Soccernet need talle meelde tuletab. Ja Jormma pikas monoloogis on mitu head uut küsimust talle. Küsigem aga need kõik ära!
Peatreener on peidus ja see näitab ka midagi ...
Kas Aivar on seadnud takistused tema sõnavõttude kajastamisele ?
Postimees on EJL partner seega loogiline et kajastavad, aga ka ainult 1/6 antud artiklist.
jalgpall on lihtne mäng. need kelle oskused on parimad, tuleb panna treeneri poolt palli vastase väravasse toimetama. sellest, et 11-kesi vastaseid taga ajada, ei piisa. vastaste ülemängimiseks on vaja mängijaid, kes on individuaalselt parimad ja oskavad vastast üllatada.
ja see loll jutt mis pohlak eestlaste töökusest ja venelase loomingulisusest räägib on samal tasemel, mis erki noole viimase aja kommentaarid olümpiavõitjate nahaalsusest. mitte ühelgi rahval ega rassil pole teisest erinevaid psüühilisi eeldusi. on vaid erinevate inimeste erinevad omadused. see et pohlak on kogu koondise sellisele rumalale rahvusromantilisele filosoofiale üles ehitanud peaks tegema temast naerualuse. on vaid traditsioonid ja oskusteave, kuidas noori õpetada.
eestis ei ole 25-aastaga tekkinud oma õpetamise süsteemi. usun, et oleksin ise parem mängija, kui ma kümme aastat trennis käimise asemel oleksin need 1.5h kulutanud kodu hoovis intensiivsele palliga treenimisele. trennides oli palliga mängimise osakaal nutune. näiteks kui 13. aastane läheb trenni ja reaalset palliga tegutsemist saab 15 minutit ja nii 2 korda nädalas, siis pole ime, et eesti meeskonnad jäävad alla amatööride meeskondadele, kellel pallihoidmine omasem (fäärid, gibraltar, san marino...)
parem vaataks mängu kus meeskond üritab aga kaotab...
palun, võtke mõni asjalik sinna ette... pohlaku ja pehrssoni või mis iganes ta nimi on, asemele