Pilvelõhkujate vahel rattaga vurav Anier pakatab kirest: Aasias oli vaja riikidega kübaratrikk teha! (0)
PERSOONILUGU
32-aastane ründaja Henri Anier saabub Eesti koondise treeningule naerusuiselt. Seljataga on 18-tunnine reis, viietunnine ajavahe ja esimene koosolek, ent mehe silmad säravad. Ta start uues koduklubis, Hongkongi mulluses hõbedasatsis Lee Man FC-s on olnud edukas.
"Natukene olen väsinud," tunnistab Anier esmaspäeva pärastlõunal ausalt. "Väga hull ei ole, aga maandusin kell kaheksa hommikul. Eilsest 40-kraadisest kuumusest jõudsin siia 10 kätte – väga mõnus ja värske!" viitab ta Tallinna hommikusele kargusele, mis päeva edenedes hilissuvise soojuse vastu vahetus.
"Korra jõudsin vanemate juures aias käia ja midagi süüa kodus. Eestis on alati hea olla. Koondises eriti."
2022. aasta algusest Tai tippklubis Muangthong Unitedis pallinud Anier võttis suvel vastu uue väljakutse. Ta sõlmis Hongkongi tõusva suuruse Lee Maniga ühe-aastase lepingu, võimalusega koostööd aastakese võrra pikendada. Alles 2017. aastal loodud, ent kolme miljardi USA dollari suuruse käibega paberitööstusettevõttele Lee & Man Paper kuuluv klubi on ambitsioonikas ja soovib Hongkongi kõrgliiga viimaste aastate valitseja Kitchee troonilt kukutada.
Pakkumisi oli eri riikidest
Kuidas Anier Hongkongi jõudis? Selgub, et Eesti koondise aegade paremuselt neljandale väravakütile – temast rohkem on sinisärgis seni skoorinud vaid Konstantin Vassiljev, Indrek Zelinski ja Andres Oper – oli suvel päris suur tung.
"Tais lõppes leping mai lõpus ja mõtlesin, mis edasi saab. Teadsin, et seal klubis ma ei jätka. Tulin koju puhkama. Mõtlesin, et ei muretse kohe, aga no uut töökohta on ju vaja," räägib Anier.
"Taist oli huvi kohe. Nii kui Muangthongiga lõpetasin, siis veel kolm klubi Taist tahtsid mind. Jutte oli veel: Malaisia, Indoneesia, India ja veel igasuguseid riike. Aga siis agent võttis ühendust, et Hongkongist üks klubi väga tahab.
Alguses mõtlesin, et okei, Hongkong, ei tea nagu väga palju, mis ja mida. Kitcheed olin kuulnud –üks tuttav mängis seal enne ja ta rääkis väga palju head. Aga see oli teine klubi. Lee Man. Vaatasin, et jäid teiseks, mõtlesin, et miks mitte. Aasias on vaja kübaratrikk riikidega ära teha!" meenutab eelnevalt lisaks Taile ka Lõuna-Koreas pallinud väravakütt.
Ta jätkab: "Tundus huvitav väljakutse. Ilmselgelt mugavustsoonist välja jällegi. Ma ei mõelnud palju või pikalt. Mõned päevad võtsin loomulikult seedimiseks ja uurimiseks, et mis ja kus ning samas teiste variantidega kaalumiseks. Otsustasin selle kasuks."
Rattaga pilvelõhkujate vahel
Kuigi Hiina Rahvavabariigi suure autonoomiaga erihalduspiirkonnal Hongkongil on pindala vaid veidi rohkem kui Hiiumaal, elab seal üle 7,3 miljoni elaniku. Väikesele maa-alale nii paljude inimeste mahutamiseks kubiseb linn tornmajadest.
Hongkongi võib nimetada maailma pilvelõhkujate pealinnaks, sest see on kõige kõrghoonerohkem paik maakeral. Värsketele andmetele tuginedes on Hongkongis koguni 553 enam kui 150 meetri kõrgust pilvelõhkujat. Võrdluseks: selle arvestuse maailma kolmandas linnas New Yorgis on 314 nii kõrget pilvelõhkujat, Tokyos 167 ja Londonis vaid 32 vähemalt 150-meetrist kõrghoonet.
Sportlase jaoks teeb piirkonna väiksusest tulev kompaktsus asjad hõlpsaks. "See on esimene riik, kus mul autot pole. Rattaga liigun trenni ja metroosüsteem on väga lihtne. Ühest kohast teise pääsemine on hästi mugavaks ja lihtsaks tehtud. Elan treeningkeskuse lähedal ka. Kõige kaugemale võõrsilmängule on 1 tund ja 15 minutit sõitu. Sobib!
Samuti 15 minutit bussiga ja oled nagu Tais – mega rannad, loodus, mäed. Ma ei ole veel palju jõudnud avastada, sest vabu päevi pole olnud. Ühel vabal päeval jõudsin rannas käia. Muidu ainult trenni teinud, pärast trenni maganud ja siis veel trenni teinud.
Ma ei osanud palju ette kujutada, sest polnud kunagi käinud Hiinas ja Hongkongis. Jällegi uus kultuur, uued inimesed, uus treener, uus keskkond, uued sõbrad. Eestlasena seal olla – see on nii teistsugune, nii teine. Täna maandusin Eestis ja mõtlesin, et oh, mega!" muljetab Anier.
Orkaan pani kodu kõikuma
Kuna Hongkongis on ruumi vähe, on ka eluasemed väiksemad kui mujal. Kui Tais oli eestlasel hästi suur korter, siis nüüd pisem kahe magamistoaga elamispind. "Loomulikult korter on tähtis mulle, sest enamus aja veedan seal, aga ma nii valiv ei ole," kiidab Anier, et klubi poolt olid kohe kõik asjad organiseeritud ja hotelli asemel sai ta Lee Mani jõudes kohe uude koju kolida. "Internet oli kohe korteris olemas, mööbel. Kõik oli väga korralik!
Eelmisel aastal elas üks Hispaania ründaja seal oma perega. Nüüd see oli vaba ja anti mulle. Korterid on mastaabilt väiksemad, aga asuvad kõrgetes majades. Need on modernsed, peavad vastu orkaanidele ja kõigele."
Viimases jõudis eestlane ka ise veenduda, sest reede õhtul jäi Hongkong orkaani teele. "Väga tuuline! Ebareaalne! Esmakordne kogemus, mida emake loodus võib teha. Tornid veits kõikusid ka, aga need on nii hästi ehitatud majad.
Ma olin 16. korrusel. Mõtlesin, et päris kõrgel, aga sõber mul, Jaapani vasakkaitsja [Ryoya Tachibana] oli 53. korrusel. Ütlesin talle, et mis sa teed, ma läheks ainult alla! Kohe fuajeesse ja oleks terve öö seal olnud! Ma juba seal 16. korrusel ei tundnud ennast mugavalt, aga õnneks uni tuli peale küll.
Ta oli aga rahulikult kodus ja ütles, et neil Jaapanis käib ka selline orkaan aeg-ajalt üle. August-september on vihmaperiood ja karm.
Aga ma olen üllatunud selles Hongkongi niiskuses ja kuumuses – üliterav, väga palju karmim, kui ma isegi Tais kogesin. Us-ku-ma-tu! Lähed õue ja minutiga on särk läbimärg," on sealne kliima põhjamaa inimesele korralikuks väljakutseks.
Võrreldes teiste Aasia riikidega on Anieril uues elupaigas suhtlemine oluliselt kergem kui mujal. Sellele aitab kaasa, et kuni 1997. aastani oli Hongkong Briti koloonia: "Kõik inimesed räägivad inglise keelt, mida ma Koreas ja Tais ei kogenud. Esimene päev läksin mingisse jaapani poodi. Kõik on nende kirjamärkides, midagi aru ei saa. Mõtlesin, et küsin kassapidajalt, kus ma kätepesuseepi leian. Rääkis paremini inglise keelt kui mina! Olin kohe, et oo-oh, väga hea, siin räägivad! Lihtsam suhelda."
Mängud Aasia meistriga sisendasid usku
Kuigi Hongkong on pindalalt väike, siis jalgpall on seal au sees. Aasia jalgpalliliidu liigade pingereas oldi selleks hooajaks Aasia Meistrite liiga kohtade jagamiseks 47 liikmesriigi seas 11. kohal. Ida regiooni arvestuses Lõuna-Korea, Jaapani, Hiina ja Tai järel suisa viiendal real.
Nii pääseski Lee Man FC mulluste kohalike hõbemedalite toel Meistrite liiga eelringi. Seal alistati kodus 4238 pealtvaataja ees Indoneesia tipptegija Bali United koguni 5:1. Otsustavas sõelmängus läks Lee Man vastamisi Aasia Meistrite liiga valitseva tšempioni Urawa Red Diamondsiga.
Jaapanis 2002. aasta MM-iks ehitatud Saitama staadionil toimunud lahingus asusid võõrustajad 15 568 pealtvaataja ees kuue minutiga 2:0 juhtima ja tagasid lõpuks 3:0 võiduga pääsu alagrupiturniirile, jättes Lee Mani grupifaasi ukse taha. "Väga kihvt mäng oli! Kõva kogemus," meenutab Anier.
"Klubi oli ajaloos esimest korda Meistrite liigas. Treener [Chiu-Tat Tsang] tahaks sinna jõuda ja klubi perspektiivis on ka alagruppi jõudmine, mis oleks väga kõva sõna. Nägime, et suudame isegi Aasia meistritega võistelda. Nad oleksid siin Euroopas ka kindlasti kuskil alagrupis," on palju näinud eestlane veendunud.
Indoneeslaste purustamine ja jaapanlastega südikalt võitlemine kinnitas Anierile, et taseme pärast pole vaja muretseda: "Meil osad mängijad on kodustatud välismaalsed (kohaliku passi on saanud mitmed brasiillased ja hispaanlased - K. E.). Väga korralik tase on. Kõik on väga professionaalne.
Me ei tea Eestis keegi Aasia jalgpallist eriti palju. Ma ei osanud samuti Hongkongi jalgpallist midagi ette kujutada. Liigatase on võib-olla natuke madalam kui Tais üleüldiselt, aga kui mängiksime Lee Maniga Muangthongi vastu – ma ei tea, emba-kumba kümnest mängust. Raske võrrelda taset. Ükskõik mis Euroopa riigi klubidega samamoodi. Väga paljud eurooplased Aasias, ka väga hea profiiliga, võivad läbi põleda. Nii et ei ole variantigi! Ei pruugi midagi teha. Neid näiteid on nii palju!"
Anieriga koos liitus Lee Maniga 30-aastane Hollandi ründav poolkaitsja Mitchel Paulissen, kes oli möödunud hooajal Hollandi kõrgliigas Cambuuri põhimees. Cambuuris veidike väiksemas rollis olnud ja Norra koondiseski mänginud ründaja Björn Johnsen siirdus Eredivisiest suvel aga Lõuna-Korea kõrgliigasse Seouli. "Tasemevahed on väikesed," selgitab Anier Cambuuri meeste maandumist Aasia erinevatesse liigadesse. "Muidugi eeldatakse, et välismängija on parem kui kohalik. Surve on suurem. Iga mäng oodatakse väravat."
Hongkongi ja Lee Mani tasemest annab aimu seegi, kuidas klubis asjad käivad. Liigamänge peavad nad 3500 pealtvaatajat mahutaval areenil, mida kasutab ka Hongkongi U23 koondis. Igapäevaselt treenitakse korralikel muruväljakutel. "Tip-top tingimused. Kodustaadion on ülihea muruga. Võõrsil võivad olla natuke väiksemad staadionid," räägib väravakütt.
Hooaja ettevalmistusest kolm nädalat oldi laagris Lõuna-Koreas, kus laoti kõva põhja: "Raske hooaja ettevalmistus oli. Aga enesetunne on hea. Liiga algas ka nüüd lõpuks! Olen põnevil."
Klubi omanikud, kes on paberimagnaadid ja piirkonnas ühed rikkaimad, näitavad samuti suurt pühendumist. "Neil on meeletu kirg jalka vastu! Ega seal pole ka lihtne. Mängijaid ei müü niimoodi ja piletitulu pole suur. Aga kõik areneb. Klubi on väga kiirelt jõudnud kõrge kvaliteedini. Eesmärk on meil tulla sel hooajal meistriks," tutvustab kesktormaja Lee Mani ambitsioone.
Start hooajale oli igatahes korralik: 3:1 võit, Anierilt värav ja mängu parima autasu: "Oleks tahtnud isegi veel lüüa! Ajakirjanikud küsisid ka, kas liiga lihtne on see liiga mulle. Ei ole, ei ole! Täiesti mugavustsoonist väljas! Aga mulle meeldivad väljakutsed ja proovin nautida seda protsessi, nagu siiani olen teinud.
Kõik need riigid, kus olen mänginud, on väga unikaalsed ja omapärased. Täiesti erinevad. Euroopa on ju nii väike võrreldes Aasiaga ja juba iga Euroopa riik on oma nägu. Mul on au seal olla, privileeg! Praegu on nii palju väga häid mängijaid, kes on vabaagendid ja ilma klubideta. Ei ole lihtne sinna pääseda, aga võtsin vastu selle järjekordse väljakutse.
Loomulikult on ka raskeid hetki, aga päris huvitav karjäär on olnud siiani ja endiselt ütlen: mul on tohutu kirg ja mulle meeldib kõvasti tööd rügada. Mulle meeldib seal!"
* * *
Henri Anieri ja Eesti koondist näeb juba laupäeval, 9. septembril A. Le Coq Arenal, kui kell 19 võõrustatakse EM-valikmängus Rootsi koondist. Pileteid on praeguseks müüdud umbkaudu 10 000. Rootsil on tabelis kolm punkti ja Eestil üks.
* * *
Henri Anier
Sündinud: 17. detsember 1990
Positsioon: ründaja
Klubikarjäär: FC Flora (2008-2011), Genoa Sampdoria Primavera (2009-10), Stavangeri Viking (2012-2013), Fredrikstad (2013), Motherwell (2013-2014), Aue Erzgebirge (2014-15), Dundee United (2015-2016), Hibernian (2015), Kalmar FF (2016), Inverness CT (2017), FC Lahti (2017-18), FC Suwon (2019), Deventeri Go Ahead Eagles (2020), Paide Linnameeskond (2020-2021), Muangthong United (2022-2023), Lee Man FC (2023-...)
Koondisekarjäär: 86 A-maavõistlust, 21 väravat, debüüt 2011. aasta 19. juunil võõrsil Tšiili vastu (0:4)
Saavutused: Eesti meister 2010, 2011, Eesti karikavõitja 2008, 2009, 2011, Šotimaa MV hõbe 2014, Balti turniiri võitja 2021, Premium liiga parim väravakütt 2021
