Sel suvel Saksamaal toimuva EM-finaalturniiri korraldusdirektor Philipp Lahm kirjutab oma igakuises kolumnis Die Zeitile, mida suvine suurvõistlus tema silmis sümboliseerib. Ühtlasi puudutab ta pisut fännide proteste, mis said mõne päeva eest võiduka lõpu - Saksamaa kahte tipmist liigat haldav DFL taganes plaanist müüa osa meediaõigusi välisinvestoritele.

***

Nädalaid on miljonid inimesed üle kogu Saksamaa meelt avaldanud, et demokraatia säiliks. Tõuge selleks tuleb ühiskonna keskmest. Sakslased tajuvad endiselt hästi, millal on õige aeg tänavatele minna.

See innustab mind, sest tahan suvel hea turniiri korraldada. Jalgpall toob palju inimesi kokku, see üritus peaks tooma rõõmu ja naudingut. Samuti tugevneb seeläbi meie ühiskond. Sport saab olla vahend lõpptulemuse saavutamiseks.

• Loe ka: Šokolaadist müntidega investorite miljonite vastu: miks Bundesliga fännid mässavad? ning Saksa vutisõprade protest alistas rahahunnikud

Saksamaal toimunud Euroopa käsipallimeistrivõistlused on juba näidanud, milleni on võimalik spordi toel jõuda. Kölnis kogunes linnasüdamesse demonstratsioonile ühel päeval 30 000 inimest ning õhtul oli spordihallis peaaegu sama palju rahvast omadele kaasa elamas. Protestimine ja tähistamine on eri tegevused, aga neis on midagi sarnast. Nende jaoks tuleb päriselt kohale tulla ja seal väljendatakse tunnustust - antud juhul vabadusele ja sellega kaasnevale elulaadile.

Praegusel ajal peame olema pühendumuse eest tänulikud kõigile, kes korraldavad demonstratsioone, fännipidusid, muusikafestivale ja sporidüritusi. Iga kultuuriüritus omandab uue tähenduse. On hea näha, et rahvas on valmis pandeemiapiirangute lõppemise järel taas kodudest välja minema. See on endiselt parim koht, kus tunda, et oleme kõik inimesed.

Minu otsus ühineda 2017. aastal ehk pärast mängijakarjääri lõppu Saksamaa Jalgpalli Liidu (DFB) kandidatuuriga EM-i korraldamiseks oli seotud meie ala vallanud kriisiga. Toona valitses suursündmuste korraldamise suhtes ulatuslik skepsis. FIFA oli andnud MM-i korraldusõiguse Venemaale ja Katarile, ROK aga määranud olümpiamängude korraldajateks  Sotši ja Pekingi. Euroopa demokraatiat suhtusid seetõttu spordiga kaasnevate väärtuste mainimisse äärmiselt skeptiliselt.

Kuid selline suhtumine ei saanud kuidagi Saksamaale ja kogu läänemaailmale kasuks tulla. Tahtsin vastukaaluks pakkuda midagi enamat - nii kitsamas kui ka laiemas plaanis. Olen treenerina abiks kodukoha klubis FT Gern, kus mängib mu poeg. Ning minust sai EM-finaalturniiri korraldusdirektor. 

Vaatemäng ja meelelahutus, mis peegeldab ühiskonda

Juba 2018. aastal, kui Saksamaa pälvis UEFA hääletusel Türgi ees EM-i korraldusõiguse, hakkas koitma "Zeitenwende"* ehk epohhiloov pööre. Nüüd on käes aeg, mil Euroopa peab oma väärtustele vastavalt tegutsema. Ning sport saab olla üks kild sellest mosaiigist.

Jalgpall on ennekõike vaatemäng ja meelelahutus. Kuid selle meeskondliku ala kaudu saab arutleda ka ühiskonna arengusuundade üle, olgu need head või halvad. Ükski võistkond pole iial lõiganud kasu sellest, kui kaotuse järel üksteise peale näpuga näidatakse. Samuti pole mingit tolku sellest, kui hetkelise kriisi süüdlasteks pidada kindlat inimrühma, näiteks sisserännanuid.

Olümpiamängude ja jalgpalli MM-i asutajate Pierre de Coubertini ja Jules Rimet' vaimus edendavad rahvusvahelised spordivõistlused inimõigusi ja riigipiire ületavat üksteisemõistmist. Olen viimased kuus aastat teinud oma tööd just seda silmas pidades. Minu töö on olla vahemees, püüan aidata kõigil jõuda arusaamani, et finaalturniiri saab kasutada ühtsuse loomiseks. Paljud ettevõtted on mõistnud, et jalgpall pole pelgalt äri, vaid ühiskondlikult jätkusuutlik ja mõistmist loov tegevus. Meil on olemas ka valitsuse tugi.

Turniiri toimumisse kaasatud pooled peavad leidma endale usutavad esindajad ning üksteist tugevdama. DFB töö on klubijalgpalli edendamine, vabatahtlikud tegelevad samal ajal laste harimisega. Kui käilakuju ehk rahvuskoondis samuti meeskondlikult mängib, täidab jalgpall endale võetud sotsiaalse kohustuse.

#OnThisDay 15 years ago @philipplahm made his 🇩🇪 @DFB_Team_EN debut.

He went on to lift the 2014 #WorldCup 🏆 + he scored the opening goal at the 2006 edition on home soil 👏 pic.twitter.com/shZnDwGsch

— FIFA World Cup (@FIFAWorldCup) February 18, 2019

Tunnetasin seda mängijana. 2006. aasta MM-i avamängu eel olin väga ärevil, sest tajusin sportlasena meeletut vastutust. Tahtsin edu saavutada, sama tahtis kogu meeskond. Turniirist sai midagi enamat kui jalgpalli MM, aeg oli küps, et Saksamaa võiks end maailmale väärt võõrustajana tutvustada. "Sommermärchen" ehk "suvemuinasjutt"** sündis inimeste kaudu ning jalgpall oli katalüsaatori rollis.

Nüüd on meil samasugune võimalus. 2024. aasta EM peaks rõhutama, et Euroopa tingimused on parimad - saame vabalt reisida, vabalt koguneda ja ennast vabalt väljendada, kui mainida vaid kõige olulisemaid tahke. Vastuhakk ei ole lahendus, see on destruktiivne ega luba uute oludega kohaneda. Millegi poolt olemine hoiab seevastu meid elus. Seepärast ongi ühtsustundel nii vajalik roll ning see hõlmab ettevõtjaid ja poliitikuid. Me ei pea alati ühel meelel olema, kuid pole ka mõtet kritiseerida ülemäära neid, kes on olnud aastakümneid seotud tsentristlike erakondadega.

Praegu on tähtsad aluspõhimõtted. Tähtis on kaitsta vaba ja rahumeelset ühist eksistentsi. Sport peab siin omalt poolt kaasa aitama. Mulle on antud suurepärane võimalus teha seda nii Gernis kui ka kogu Saksamaa ja Euroopa nimel. Astun sellele väljakutsele vastu optimistlikult.

--

* - väljend "Zeitenwende" pärineb Saksamaa kantsleri Olaf Scholtzi kõnest, mille ta pidas pärast seda, kui Venemaa oli Ukrainale kallale tunginud;

** - 2006. aasta MM sai Saksamaal hüüdnimeks "Das Sommermärchen", mis on parafraas Heinrich Heine poeemist "Deutschland. Ein Wintermärchen".

--

Copyright: Oliver Fritsch / Zeit Online

113-kordse Saksamaa koondislase, aastatel 2010-14 ka koondise kaptenipaela kandnud Müncheni Bayerni legendi Philipp Lahmi kolumnid ilmuvad Soccernet.ee veergudel kokkuleppel väljaandega Die Zeit.