Atko Väikmeri, kes juhendas Tallinna Kalevis 2003. aastal sündinud poisse – nende seas Maksim Paskotšit, Rocco Robert Sheini, Danil Kuraksinit, Tristan Toomas Teevälja, Martin Vetkalit ja Daniil Sõtšugovi –, usub, et noorteklassides tuleb tulemuse asemel keskenduda mängijate enesekindlusele ja tugevale tehnilisele baasile. 

Väikmere sõnul pani tema meeskond rõhku lühikestele söötudele, mistõttu olid pikad pallid keelatud – neid võis anda vaid väravavaht ja ainult siis, kui häda oli käes. "Palju puuteid ja palju sööte annab tugeva tehnilise vundamendi, kus sai rõhutatud mõlemajalgsust," rääkis treener Delfile ning lisas, et aimas juba esimese hooaja järel, kui mängijad olid vaevu kooliealised, et tegu on kuldse põlvkonnaga.

Väikmere hinnangul oli Eesti klubidel võrreldes välismaa meeskondadega mitu nõrkust. "Meie noormängijatel oli hirm vastutuse ees, klubid mõtlesid liialt tulemusele, probleeme oli tehnika ja eriti ühejalgsusega, kaitsetööd tehti madala intensiivsusega ning väga palju loodeti individuaalselt üks ühele ette võtvatele talentidele," tõi kahel korral Eesti A-koondist esindanud mees välja.

Rocco Robert Shein liikus 2017. aastal Kalevi noortesatsist Tallinna Florasse, aasta hiljem järgnesid talle Maksim Paskotši ja Danil Kuraksin.  Väikmerele see ei meeldinud. "Eks jalgpalliliidul ole Florale omad reeglid. Kui meil hakkasid asjad lonkama, siis surve suurenes ja nii nad läksid. See oli ühe inimese metoodika ja tema juhtimine," sõnas ta.

Väikmeri lausus, et mängijate äralaskmine ning see, et Kalevi juhtkond tahtis 2019. aastal anda tema meeskonda üle teisele treenerile - tänu lapsevanemate protestile sai Väikmeri siiski oma meeskonna tagasi -, otsustas ta 2020. aastal liituda Nõmme Unitedi noortesüsteemiga, kus töötab tänaseni.