Ott Järvela | Pole vaja vinguda, haliseda, kurta ja lämiseda, vaid Premium liiga üle uhke olla (16)
ARVAMUS/KOMMENTAAR
Kevad 2023 on möödunud Eesti jalgpallis ennekõike vingumise ja kurtmise tähe all. Küll on kärss kärnas, küll on maa – sõna otseses mõttes! – külmand. Kõik see on jätnud mulje, justkui oleks Premium liiga näol tegu käkiga, mida tuleks häbeneda. Bullshit, par excellance, kui kasutada võõrkeelseid odöörseid väljendeid!
Premium liiga 2023 on startinud ju silmatorkavalt paljulubavalt. Mullu tabeli tagumisse poolde kuulunud Tartu Tammeka, Pärnu Vaprus ja Tallinna Kalev on korduvalt röövinud punkte mitte ainult medali-, vaid ka tiitlipretendentidelt. Üks kord võib olla juhus, aga jutt ei käi ühest korrast. Kevadisi üllatustulemusi on Eestis läbi aastate kiputud alahindama ja liigitama "pärismurul seda ei juhtu" valdkonda.
Ka see argument on bullshit, sest kunstmuruväljakute kvaliteet pole enam ammu võrreldav parkimisplatside omaga, vaid oluliselt paranenud. Mõne erandiga saab seal mängida tehnilist ja hoogsat jalgpalli. Muuseas, siidjatel muruvaipadel ei mängita meistrivõistlusi mitte ühelgi Põhjamaal, vaid kunstmuru kasutatakse igal pool. Eesti ei ole ega pea olema erand.
Jah, kunstmuru on oma spetsiifikaga, aga oludega kohanemine on tugevate võistkondade tunnus ning kui Premium liiga eeldatav tagumine ešelon ütleb liidergrupile läbi tulemuste, et kohanege paremini, siis on tasemevahede ühtlustumine fakt.
Tammeka, Kalev ja Vaprus on tõestanud, et võivad ükskõik kellelt punkte võtta ning iga medalinõudleja oleks loll, kui neid alahindaks. Pühapäeval olid Rehepapi kunstmurustaadionil vastamisi mulluse Premium liiga kaheksas ja kümnes meeskond. Koosseisud said talvel kerget iluravi, ei enamat. Aga nendele asjaoludele vaatamata nägi väljakul kahte head jalgpalli mängivat võistkonda. See on kõva sõna!
Premium liiga uustulnuk Harju JK Laagri on seni küll saanud vaid ühe viigi, aga mängib kõrgliiga väärilist jalgpalli. Ei mingit Rakvere Tarva või Maardu Linnameeskonna vaibi, vaid mõtestatud ja ambitsioonikas jalgpall. Ning jalgpallisõbrad, kes arvavad, et Narva Trans end üldse käima ei saa, on kantud Punasesse Raamatusse.
Tipus nägi laupäeval, et tiitlisoosik FC Flora on haavatav. FCI Levadiagi on oma esimese nähvaka juba kätte saanud. Nõmme Kaljul ja Paide Linnameeskonnal on neid juba mitu, kuigi igal võistkonnal peetud alles neli kohtumist. Mullune komeet FC Kuressaare peab kohanema suurte muutustega, mis teeb nad samaaegselt ettearvamatuks ja haavatavaks.
Kõik see kokku annab väikeriigi jaoks ootamatult elusa organismi, mille üle on põhjust siiralt rõõmustada ja uhke olla. Premium liiga on praegu sportlikult väga, äkki isegi enneolematult põnev.
Nagu Flora – Levadia viimaste aastate duell on ammendavalt tõestanud, siis pideva rapsimise ja komplekteerimisega kaugele ei jõua, vaid tuleb usaldada protsessi ning oodata vilju. 2023. aasta hooaja start viitab, et Premium liiga saab nautida lõikust. Kui lopsakat, on veel vara öelda, ent selge edasimineku eitamine kipub liigituma pahatahtlikkuseks.
Seega ei ole vaja nii palju vinguda, haliseda, kurta ja lämiseda, vaid vaadata ja nautida jalgpalli, mille tase on koduvabariigi meistrivõistluste ajaloo kõrgeim. Eesti jalgpallil on põhjust Premium liiga üle uhke olla.
* Ilmus esmalt osana 02.04 artiklist "Luup peale | Eesti jalgpalli positiivne kevadprogramm ehk Vaprus ja Kalev tõestasid, et pole vaja vinguda, vaid uhke olla".
Küll aga peaks jalkaliit mõistma, et kui põnev hooaja algus sumbub lumetuisku ja sellest tekkivatesse kriitikapööristesse, läheb suur osa klubide( ja ka liidu!)tehtavast tööst raisku.
Jalgpall mida väljakul pakutakse väärib vähemalt 5-6x suuremat pealtvaatajaskonda tribüünidel, kui see täna on.
Alustada võiks näiteks hooaja alguse märtsi/aprilli algusse viimisest, lahendab hoobilt hunniku probleeme.
Arvamuseartiklid võiks jääda isiklikule seinale
