Veel vaid viimane samm ning Nõmme Unitedist saab uueks hooajaks Premium liigasse tõusev võistkond. Vormistamise küsimus, öeldakse selle kohta, kui ainus jälitaja saab sind püüda ainult täieliku ime korral. Juhuse tahtel on Unitedil võimalus kõik selgeks teha kodusel Männiku staadionil, kus plaanitakse mängida ka kõrgliigasse tõustes. Ent kui valmis Premium liigaks ollakse? Peatreener Vladimir Vassiljev annab Soccernet.ee-ga vesteldes aru.

Enne pühapäevast kodumängu Tabasaluga on seis lihtne - kui samal ajal Ida-Virumaal sealse Alliance'iga mängiv Viimsi ei saa Unitedist paremat tulemust, pole neil enam võimalik Unitedit isegi teoreetiliselt püüda. Praktiliselt kindlustas sellise asjade käigu tuline 0:0 viik, mille meeskonnad eelmisel neljapäeval tegid, kuid nüüd võib kõik selgeks saada ka matemaatiliselt. Ehk sõnastades veel lihtsamalt - kui United Tabasalut võidab, on kõrgliigakoht teise mängu tulemusest sõltumata nende jagu. Viis vooru enne hooaja lõppu oleks nõmmekate edu Viimsi ees vähemalt 15 punkti, aga tähtsaim viigilahutaja ehk omavahelised mängud räägivad Unitedi kasuks.

Lükkame alustuseks kiiresti ja konkreetselt laualt maha ebamugava küsimuse, mida esitamata jätta siiski ei saa, sest see "kas?" on Esiliiga võitjaga nii mõnelgi viimatisel aastal kaasas käinud. Ehk siis: kas väljateenitud koht ikka võetakse vastu ja minnakse Premium liigasse? Unitedi au, mõistuse ja südametunnistuse ehk veidi ametlikumalt öeldes klubi juhatuse esimehe Mart Poomi vastus kahetimõtlemiseks ruumi ei jäta.

"Muidugi läheme. Mõeldamatu oleks, et me ei lähe – mis näoga ma suure töö ära teinud meestele otsa vaataksin?! Jah, me panime tänavuse hooaja eel paika kolmeaastase plaani, mille lõpuks tahtsime kindlasti kõrgliigasse jõuda, aga kui see tuli kätte juba esimese aastaga, siis tuli. Ei hakka ju ütlema, et oodake, me tuleme alles kolme aasta pärast!" sõnab Poom.

Et Premium liigas mängitakse, on niisiis selge. Aga kellega? Vassiljev on Levadia-aastatega korjanud piisavalt kogemust, et hinnata, kes kõrgliigas hakkama saaks ja kes mitte. Tema arvates on tõusmiseks valmis umbes pool meeskonnast.

"Pooltel on veel natukene vara ... või siis juba hilja!" naerab ta. "Aga meil on kindel plaan, kellega me jätkame ja keda me veel vaatame ja testime. Küsimus on ka välismaalastes – klubi poliitika on see, et nende arvu ei taha väga suureks tõsta. Praegu on plaan minna kolmega, võib-olla võtame kellegi veel, need koosolekud alles tulevad. Kuid tuumik on kindlasti olemas, kellega mängida."

100-mängu-mehi seni vaid kaks

Enim Premium liiga kogemust on Unitedi praegusest koosseisust mõistagi vabaagendina septembri algul liitunud Marko Meeritsal, kes on Eesti kõrgliigas pidanud 155 kohtumist, rääkimata Hollandis ja Soomes veedetud aastatest. 31-aastasele Meeritsale järgneb meeskonna nimekirjas nii vanuse kui ka kõrgliigamängude poolest 24-aastane Ander Ott Valge, kes samuti käinud Premium liigas platsil üle saja korra.

Täpselt 50 mängu on tippseltskonnas varem kirja saanud talvel Narva Transist Unitedisse kolinud ründaja Jevgeni Demidov. Legionist üle tulnud Aleksandr Švedovski on Premium liigas platsil käinud 33 korda. Lisaks on kõrgliigat maitsta saanud Karl Läänelaid (15 mängu), suvel Paidest laenule võetud Babou Cham (13), Nõmme Kaljust laenatud Stanislav Tsõmbaljuk (11), Tallinna Kalevist teist aastat laenuks võetud Alexander Kapitan Bergman (7) ja Markus Riisenberg (5).

Teisalt pole kogemused edu vältimatu eeldus. Viimase paari aasta jooksul on Unitedist Premium liiga klubidesse liikunud näiteks Kevin Mätas, Erko Jonne Tõugjas, Raimond Eino, Sander Alex Liit, Robi Saarma ja Nikita Vassiljev. Mõnel neist on seal läinud enese kehtestamiseks vähem ja teisel rohkem aega, kuid nüüdseks võib öelda, et sel tasemel hakkamasaamist on nad kõik tõestanud.

Ka Vladimir Vassiljev usub, et United saab suures mängus hakkama: "Kui olen jälginud Premium liigat, siis kindlasti on ta läinud võrdsemaks ja võib-olla tipud ei olegi nii hirmutavad nagu nad olid vanasti. Saaks nendega mängida küll. Kindlasti me oleksime alati underdog (tagaajaja – K. J. K.) ja meil oleks raske. Aga kui leiame täiendusi vajalikele positsioonidele, siis ma arvan, et oleksime päris tugev keskmik."

Unitedi tänavuse edu pandiks peab ta pikemat pinki, mis aitab kõvasti nii mängudes kui ka treeningutel. Kui näiteks kolmel eelmisel hooajal kerkis parim väravakütt (kelleks olid vastavalt Mätas, Saarma ja Egert Õunapuu) teiste seast selgelt esile, siis tänavu on Õunapuul kirjas 26 ja Demidovil 22 tabamust, lisaks on Henri Leoke neid toetanud 14 väravaga.

"Eks mängijad on ka aastaga palju paremaks läinud, sest paljudel oli mullu esimene hooaeg Esiliigas. Aga varem oli kümmekond põhimängijat ja rotatsioonis ei olnud nii head valikut. Kui keegi kukkus välja – Õunapuu, Leoke, Dimitri Jepihhin –, tekkisid meeskonnal probleemid, eeskätt just väravate löömisega.

Tal on õigus. Tänavu on Unitedil siiani olnud Esiliiga parim kaitseliin, mis on lasknud 30 mängus enda võrku 24 palli. Mullu oli Unitedile 30 vooru järel löödud täpselt kaks korda rohkem ehk 48 väravat, hooaja lõpuks kerkis see number koguni 56 peale. Selle näitaja arvestuses oldi liiga lõikes täpselt seal, kus ka tabelis lõpetati – kuuendal kohal.

Kas Meerits jätkab?

Eesti koondiseski 14 mängu pidanud väravavahi liitumine oli Unitedi jaoks nagu jackpot. Noortekoondislasele Gregor Pürgile oli just avanenud võimalus siirduda Itaaliasse, Nõmme Kaljust lahkunud Meerits oli aga parasjagu vabaagendi rollis ning tema lootustest leida tööandja piiri tagant ei saanud asja. Esialgu löödi temaga käed hooaja lõpuni, aga miks ei võiks ta Unitedisse jääda ka uueks hooajaks?

"Praegu me ei ole nii kaugele vaadanud ega rääkinud. Aga kindlasti me tahaksime väravasse kogemust," kinnitab Vassiljev. "Meil oli plaan, et läheme Pürgiga edasi ja ta on meil järgmisel aastal põhimees, aga kuna temaga eskaleerus kõik nii kiiresti, et müüsime ta Veneziasse, siis pidime kiiresti kellegi otsima ja meil lihtsalt oli õnne, et Meerits oli hetkel lepinguta."

• Meerits, kellele variandid välismaalt ei sobinud, kiitis Nõmme Unitedi tingimusi ja mängustiili

Pürgi kõrval on tänavu üheksa liigamängu kirja saanud Georg Mattias Lagus, keda Vassiljev samuti kõrgelt hindab. "Kindlasti me usaldaks ka Lagust, aga ta peaks siis üksinda seda rolli ja vastutust kandma. Järgmised väravavahid on meil noored ja kogemusteta, neil läheb veel 2-3 aastat, et esindusmeeskonda jõuda. Praegu on meil väga hea konkurents ja ma loodan väga, et me jätkame nii Meeritsa kui ka Lagusega järgmisel aastal. Aga kindlasti tahaksime veel ka kolmandat väravavahti."

Neljandat hooaega Esiliigas mängiv United oli seni liikunud veidral kombel kerges langustrendis - 3., 4. ja 6. koht, ehkki keskmise punktisumma vahed ei olnud kuigi suured. Tänavu talvel pandi seoses Vassiljevi tulekuga paika selge plaan, mis nägi ette kolme aasta jooksul kõrgliigasse jõudmist. Et see juba tänavu nii ülekaalukalt kätte tuleb, oli üllatus, aga samas polnud ka, nagu Vassiljevi jutust selgub.

"Seetõttu nõudsin neilt mõnd täiendust, sest ma ei tahtnud selle kohaga riskida. Küsisin klubi poolt, kas nad on valmis Premium liigasse minema. Vastus oli positiivne ja selle pealt ütlesin, et okei, siis peame leidma veel kolm mängijat lisaks, et meil oleks sügavam pink. Vedas, et saimegi," lisab ta.

Kaks uut ukrainlast ja naljaga pooleks Paidelt palutud mees

Suvel täiendati ridu kahe ukrainlasega, kel nüüdseks mõlemal vanust 19 eluaastat. Keskväljamees Oleksandr Mustolitin on mänginud kodumaal Odessa Tšernomoretsi, Kovalivka Kolose ja Krõvõi Rihi Krõvbasi noortemeeskondades. Kõik kolm on tugevad klubid, mille esindusmeeskond on praegu Ukraina kõrgliigas. Eestisse saabus Musolitin aga hoopis Hispaaniast, kus esindas pikalt La Ligas mänginud ja praegu esiliiga tippu kuuluva Levante klubi U19 meeskonda.

Ääreründaja Ivan Lazarets kuulus noorena Donetski Šahtari süsteemi, aga Eestisse jõudis läbi Slovakkia klubi Pohronie noortemeeskonna. Kui Musolitin on jõudnud esindada Unitedit juba kaheksas mängus ja korra ka jala valgeks saanud, siis vahepeal vigastusega hädas olnud Lazaretsil on mänge kirjas nüüdseks viis, väravaid aga juba kolm. Meeste leidmisel, selgub, tulid Vassiljevile kasuks Levadia päevil loodud tutvused.

"Kui aus olla, siis nemad tulid läbi [Bourama] Fomba agendi," viitab ta sel hooajal Levadia ridades tegusid tegeva keskkaitsja esindajale. "Tunnen teda ja tean, et tal on hästi palju noori mängijaid. Need 2004. aasta poisid sobisid täpselt meie filosoofiaga. Nad tulid meiega koos Kääriku laagrisse ja nägin kohe, et seal on väga hea jalgpallikool taga. Oli veel vaja näha neid mängudes, aga paaris sõpruskohtumises sain aru, et nad annavad meile väga palju juurde."

"Minu arust on nad mõlemad sellisel tasemel, et kui neil oleks Eesti pass, mängiksid nad meie koondises või oleksid vähemalt selle lähedal. Sellist kvaliteeti ongi meil vaja. Kui võrdlen neid kasvõi meie poiste [Markus] Riisenbergiga või [Aleksandr] Švedovskiga, kes on samuti 2004. aastal sündinud, siis nad on samal tasemel. Millesti paremad, milleski halvemad, aga üldiselt tõstavad keskmist taset," kiidab Vassiljev noori ukrainlasi.

Lisaks saadi Paidest laenule 24-aastane Cham, kes mängis hooaja esimeses pooles kõrgliigas 13 mängu ja lõi ka ühe värava. "Küsisin naljaga pooleks, kas me ei saaks teda. Aga tuli välja, et Paidel oligi välismaalaste limiit täis saamas ja neil oli sel hetkel vaja ründajat. Paide spordidirektor Gert Kams rääkis Chamiga üleminekust ja Cham oli nõus. Sellist kvaliteeti meil vaja oligi, lisaks sobib ta hästi meie mängumudelisse. Kuna ta jõudis juba Paidega ka koos töötada, oli teda väga lihtne meeskonda integreerida," on Vassiljev gambialase panusega rahul.

Kõige kirjeldatu tulemusel ei ole Unitedit sel hooajal tabanud varasematega sarnast suvist äralangemist, mis oli tingitud noorte mängijate lahkumisest erinevate eluplaanide tõttu. Näiteks eelmisel hooajal võideti vahemikus aprillist juulini tosinast mängust vaid üks, mis ei võimaldanudki liigatabelis kõrgeid kohti püüda.

"Treeningintensiivsus on parem ja kuna meil on suvest alates treeningprotsessis 20 väga head mängijat, siis motiveerivad nad üksteist kogu aeg. See oli algul võib-olla väike probleem, et põhikoosseis oli teisest koosseisust trennis selgelt parem. Aga nüüd on nad praktiliselt võrdsed, mõnel päeval on teine isegi esimesest üle. Kas või mängus Viimsi vastu nägime seda hästi, et okei, me peame üheksakesi mängima, aga kuna meie fitness, kokkumäng ja balanss on nii hea, suudame ka sel tasemel hakkama saada," viitab Vassiljev kohtumisele, kus Cham ja Läänelaid said punase kaardi, aga United võitles üle poole tunni üheksakesi mängides välja 0:0 viigi.

Tingimused toovad tulemuse

Vassiljevi eelmine tööandja Levadia oli Eesti tippklubi, kus organisatoorne pool viimastel aastatel serblaste eestvedamisel väga tugevaks ehitatud. United püüab liikuda samas suunas. "See oli üks põhiasjadest, mille ma tahtsin siin korda saada. Nägin, et seda ei olnud varem piisavalt," kinnitab Vassiljev.

"Räägime kas või treeningute arvust – minu meelest tundus ebaloogiline, et nad nii vähe treenivad. Pluss kõik vidinad, taktikaline pool, mentaalne pool, kõik tõime siia üle. Suur respekt klubile, kes seda kõike võimaldas ja sellega kaasa tuli. Nad andsid meile hästi palju väljaspool platsi, näiteks terve suve jooksul oli meil pärast trenni rikkalik menüü," lisab ta.

"Kui mulle seda projekti pakuti, siis ütlesin kohe, et ma tahan neid tingimusi, sest ma tean, et need toovad tulemust. Kui me seda ei tee, siis ma ei saa garanteerida seda, mida te minult ootate. Aga klubi tuli kaasa ja see kõik kajastub praegu tabelis," on ta tänulik.

Neil on ju lisaks jalgpallile kool, mis koormab nende pead, ja mingisugune elu ka väljaspool platsi. Koormus on neil ülisuur, aga nad veavad välja. Ja see annab mulle kindlust, et kui tõuseme Premium liigasse, suudame ka seal areneda. See on väga positiivne," usub Vassiljev.

Kunst praegu sobimatu, aga muru pannakse sobima

Unitedi kodubaas on Männiku staadion, ent sealsel kunstmurul mängis esindusmeeskond viimati 2019. aastal ehk Esiliiga B päevil. Esiliigas on kolmel hooajal kasutatud koduväljakuna aasta alguses ja vajadusel ka lõpus Sportland Arenat. Väsinud ja väikeste mõõtmetega kunstmurule niipea asendust ei paista, lisaks tuleb arvestada, et Männiku kunstmuru kohale on juba aastaid püstitatud talveperioodiks kuppel, mis annab klubile oma kodus head treeningtingimused, ilma et oleks vaja mööda linna vabu halliaegu taga otsida.

Murumänge on klubi võinud seni kodus pidada, aga kas nad tohivad seda teha ka Premium liigas? Selgub, et esialgne heakskiit on juba saadud. "Eesti Jalgpalli Liit on käinud siin muruväljakut hindamas ja nende inimene nimetas olukorda väga heaks. Peame küll nihutama väljakut natukene tribüüni poole, sest praegu on ta kunstmurule liiga lähedal, aga see on täiesti tehtav. Muru peal saame mängida," kinnitab Vassiljev.