Luup peale | Teoorias tugeva, aga praktikas saamatu Flora nulliring kinnistas Eesti klubijalgpalli koha Euroopa põhjamudas (8)
EESTI KLUBID EUROSARJAS
Eurohooaeg on Eesti klubide jaoks läbi. Flora 0:2 allajäämine Constanta Farulile ei jätnud vähimatki kahtlust, et tänavu aeti euroväljakutel latt kolinal maha.
- Vaata Katariina Peetsoni galeriid mängust siit või artikli alt!
- Henn: ehitasime mängu Alliku tugevustele, aga kastis jäi tõelisest väravalööjast puudu
- Vassiljev: ma ei räägiks üldisest häbist, sel aastal oli see Eesti klubide objektiivne tase
- Gheorghe Hagi: Flora vääris väravat, aga meil on suurepärane väravavaht
Avavile järel tormas esimesena tormas oodatult rünnakule väravaid vajanud Flora, aga Farul teenis seepeale kohe mitu nurgalööki järjest ja juba 3. minutil oli Flora värava all korralik segadus. Sealt pääseti, ent kohe seejärel ehitas kolm neljandikku võõrustajate kaitseliinist Farulile mängu avavärava. Ken Kallaste andis lohaka söödu vastase jalale, Markkus Seppik lubas Tudor Balutal saata tagumise posti suunas madala diagonaalsöödu. Rivaldinhole jäi meetrilt vormistamise vaev, sest Märten Kuusk lasi temalgi täiesti segamatult palli rünnata – vähem kui nelja minutiga oli seis 0:1.
Paar järgmist minutit näitasid hästi, millest eestlastel enim vajaka jääb – oskusest rünnakuid lõpetada. Kristo Hussari terava löögi pareeris Mihai Aioani, kohe sai tsenderdust peaga võimsalt rünnata Henrik Ojamaa, ent löök takerdus kaitsjatesse. Hetk hiljem saadeti läbisööduga jooksu Rauno Alliku, kes pettis Aioani pikali ja söötis keskele Daniil Kuraksinile. Värav? Ei, sest Kuraksini löök jäi samuti vastastesse kinni.
Läks veel minut ja eemalt sai lüüa Martin Miller – mööda. 18. minutil tegi Farul asjad veel lõplikumalt selgeks moel, mida lihtsalt tuli imetleda. Seekord oli vastasele kingituse tegija rollis Seppik ning selle tänulikult vastu võtnud Constantin Budescu saatis palli üliefektselt võrku – karistusala joonelt, välisküljega ja latipõrkest! 0:2.
Mäng oli sisutühje klišeesid kasutades seejärel "Flora käes", kui nii saab nimetada olukorda, kus viieväravalises edusesisus olevad külalistel on luksus lasta kodumeeskonnal söötu lükata ja oodata, millal neile järgmine kingitus tehakse. Üht-teist tekkis Floralgi, näiteks 27. minutil lükkas Aioani üle lati Ojamaa kuuelt meetrilt tehtud löögi. 38. minutil lajatas Kallaste eemalt, aga Aoiani sai rikošetist hoolimata sellelegi käed ette.
Asjaolu, et Farul tegi teiseks poolajaks suisa kolm sundimatut vahetust, näitas hästi, et nüüd julges isegi nende peatreener Gheorghe Hagi duelli saatuse otsustatuks lugeda. Väljakul toimuva ebaolulisust ilmestas hästi fakt, et vähemalt ühes Lilleküla staadioni loožis vaadati teisel poolajal telerist Eesti naiste võrkpallikoondise heitlust kodusel EM-il. 0:2 ja kahe mängu kokkuvõttes 0:5 jäigi lõppseisuks.
Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
1. Käsi kullas või ...
"Mingid muudatused peame loomulikult tegema, võib-olla ka positsiooniliselt." Nii ütles Jürgen Henn päev enne mängu. Tehtigi, sest Flora algkoosseisu ühtegi kaitsva suunitlusega poolkaitsjat ei kuulunud. Keskväljal pidi tagalat kindlustama Konstantin Vassiljevi ja Martin Milleri tandem, Henrik Ojamaa oli nihutatud ründavaks poolkaitsjaks ja vasakul äärel võttis tema koha Sergei Zenjov.
Kui lisada neile paremäär Daniil Kuraksin ning tipuründaja Rauno Alliku, oli Floral platsil kuus selge ründevõimekusega mängijat. Veel ühe üllatusena alustas Ken Kallaste, kelle saldosse olid ligi viiekuulise mängupausi järel seni mahtunud 21 minutit Kuressaare vastu ja viis minutit eelmisel nädalal Rumeenias. Olid need valikud peatreenerilt õigustatud lükked või liigne risk?
Pigem esimest. Ründama Flora ju pidi ja rünnata tegelikult ka suudeti. Eriti esimestel minutitel toimus Faruli kaitseliinis omajagu kätelaiutamist ja nende nimekas peatreener Gheorghe Hagigi marutas omade kallal mitu korda. Esimese poole tunniga tegi Flora seitse pealelööki, suurepäraste alla liigituvaid väravavõimalusi avanes kolm-neli. Aga palli ei saadud võrku kordagi ja lõppude lõpuks pole muu tähtis, kui väravaid ei löö.
Need kolm sõna iseloomustasid avapoolaega kõige paremini. Ühtmoodi eksisid nii Ken Kallaste kui ka Markkus Seppik, paar korda prooviti veel samamoodi vastastele "väravat ehitada". Farul lihtsalt ei kasutanud kõike pakutut ära. Tagant lühikese sööduga alustamine on osa tänapäevasest tippjalgpallist, seda tuleb teha, aga niisugusi eksimusi karistatakse rahvusvahelisel tasemel valusalt.
Kas florakad, kelle algrivistusse kuulus minimaalselt kuus Eesti koondise põhimeest ja veel mitu piiri peale kuulujat, ei oska enam jalgpalli mängida? Vaevalt. Sellised prohmakad, nagu ka mitme eeldatava võtmemängija loid kehakeel, saavad tulla vaid puuduvast enesekindlusest, mis näib Flora meeskonnal tervikuna olevat liivalossina laiali vajunud. Ometi on tegu meeskonna ja paljuski samade meestega, kes suutsid veel mõne aasta eest mängida nagu võrdne võrdsega nii Poola tippklubi Legia kui ka Bundesliga tippu kuuluva Frankfurti Eintrachtiga, rääkimata näiteks Belgradi Partizani alistamisest. Kuhu see kõik kadus?
Ja siinkohal tasub meelde tuletada, et täna oli tegu kohtumisega, kus vähemalt teoorias ei olnud midagi kaotada. Aga ometi väristati jalga. Kahe mängu peale endale lastud viis väravat tulid kõik enda suurematest või väiksematest eksimustest. Ja nagu avamänguski, ei pidanud Farul võidu kätte saamiseks tegema midagi ülemäära erilist. Kuhu niimoodi edasi? Samade meestega koondisemängudele?
Euromängude eel jõudis Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" konsiilium seisukohale, et kui ükski neljast Eesti klubist eurosarjas edasi ei saa, on tegu katastroofiga. Ei saanud, seega ongi. Aga viis, kuidas langeti, oli erakordselt masendav.
Neli klubi suutsid kümne mängu peale skoori teha vaid kahel korral. Mõlema värava autor oli Levadia ründaja Ernest Agyiri, kes on tänaseks Eesti liigast lahkunud. Kuhu jäid eestlaste väravad?
Floral oli võimalus niigi musta eurosuve natukenegi helgemaks teha. Selleks tulnuks Farulilt vähemalt viik, ideaalis aga võit kätte saada, sest Eesti klubidel oli senisest hooajast kirjas vaid 0,5 punkti Paide Linnameeskonna ühe väravateta viigi eest. Et lisa ei tulnud, tähendab, et Eesti lõpetab tõenäoliselt eurohooaja kehvima riigina.
Praegu on meist UEFA koefitsienditabelis tagapool vaid neli Euroopa tippliigat, kelle esindajad pole veel eurohooaega alustanudki, ja Serbia, kelle seni ainus euromänge pidanud klubi Vojvodina langes avatakistusel. Aga puudub vähimgi põhjus eeldada, et kõik mainitud riigid eesootavate mängudega lisa ei teeniks ja seeläbi Eestist ei mööduks. Kui meie koondise langemist Rahvuste liiga D-divisjoni sai tituleerida mudaliigaks, siis milles sumpamisega niisugust klubihooaega võrrelda?
73. minutil jooksis 34-aastase Sergei Zenjovi asemel väljakule temast kaks korda noorem Tristan Pajo. Suvel Tabasalust laenule võetud 17-aastane poolkaitsja, kes mullu lõi Esiliiga B-s 29 mänguga 30 ja tänavu poole hooajaga Esiliigas 14 mänguga 8 väravat, mängis seejuures tühja särgiesisega. Nimelt ei tohi alaealine Flora peasponsoriks olevat kihlveokontorit vastavalt seadusele reklaamida. Mis aga kõige kurioossem – Premium liigas ei ole Pajo seni veel väljakule saanudki ehk debüüt eurosarjas tuli varem kui koduses kõrgliigas!
Flora poolel ei jooksnud ainsana lati alt läbi nende fännisektor, kes omasid lõpuni toetas ja paarikümnepealisele Faruli fännipundile konkurentsi pakkus. Kedagi mängijatest on sellise esituse pealt liig esile tõsta.
Protokoll:
16. augustil kell 19.00 A. Le Coq Arenal
Tallinna FC Flora - Constanta Farul 0:2 (0:2), kahe mängu kokkuvõttes edasi Farul 0:5
4. Rivaldinho, 18. Constantin Budescu
Hoiatus: 58. Ionut Larie
Mänguolud: +24, mänguväljak suurepärases seisukorras
Pealtvaatajaid: 1010
Peakohtunik: Luka Bilbija
Abikohtunikud: Damir Lazic, Marko Peric
Neljas kohtunik: Dragan Petrovic (Kõik Bosnia ja Hertsegoviina)
Flora: Evert Grünvald, Ken Kallaste (55. Michael Lilander), Markkus Seppik (55. Mihhail Kolobov), Märten Kuusk, Kristo Hussar, Martin Miller, Konstantin Vassiljev, Henrik Ojamaa (87. Bruno Vain), Daniil Kuraksin (55. Nikita Mihhailov), Rauno Alliku, Sergei Zenjov (73. Tristan Pajo).
Varus: Ingmar Krister Paplavskis, Kristen Lapa, Marco Lukka, Nikita Mihhailov, Mihhail Kolobov, Henrik Pürg, Michael Lilander, Tristan Pajo, Robert Veering, Bruno Vain.
Farul: Mihai Aioani, David Kiki (50. Fabio Vianna), Mihai Popescu (46. Kevin Boli), Ionut Larie, Dan Sirbu, Andrei Artean, Dragos Nedelcu (70. Diogo Queiros), Tudor Baluta (46. Constantin Grameni), Constantin Budescu, Adrian Mazilu (46. Ionut Vina), Rivaldinho.
Varus: Alexandru Buzbuchi, Stefan Musat, Diogo Queiros, Ionut Vina, Fabio Vianna, Luca Andronache, Kevin Boli, Nicolae Carnat, Constantin Grameni, Darius Grosu, Enes Sali, Damien Dussaut.
tulge maa peale tagasi, me ei peaks sellistest mängudest võitu mitte kunagi ootama, meiesuguste jaoks tehti konverentsiliiga ja see peaks olema koht kuhu pürgida. ilmselgelt peab ka loosiga joppama ja iseenda varju üle mingil määral hüppama.
Tegu on professionaalsete jalgpalluritega.
mis Poola või Rumeenia? Me ei võida MITTE KEDAGI. ja sellise suhtumisega nagu sul või meie klubidel ei hakkagi võitma.
