Rumeenia meister Constanta Farul osutus oluliselt mängitavamaks vastaseks kui Poola tšempion Czestochowa Rakow, aga juulis Meistrite liiga eelringis Poolast 0:1 kaotusega koju tulnud FC Flora naaseb nüüd Konverentsiliiga eelringis Rumeeniast 0:3 keretäiega. 

Farul ei domineerinud sugugi nii võimsalt kui Rakow kuu aega tagasi, kuid oli koduplatsil siiski paremaks meeskonnaks ning realiseeris võimalusi korraliku protsendiga. Flora jättis omakorda enda võimalused kasutamata, olgugi et veel lõpuminutitel avanes Sergei Zenjovil kaks šanssi kaotusseis 1:2 peale vähendada.

Kohtumise avapoolaeg kujunes kassi-ja-hiire-mänguks, mis ei pakkunud kummalegi poolele surmkindlaid väravavõimalusi. Floral palliga tõusta lubanud ja ise kiireid üleminekuid noolikud Farul omas pisut rohkem võimalusi ja sooritas rohkem pealelööke, aga ei midagi väga ohtlikku.

Evert Grünvaldilt nõuti poolajavileks kolm tõrjet, mis kõik liigitusid kohustuslike tõrjete alla. Samuti olid tema kontrolli all need rumeenlaste üritused, mis väravaraamidest mööda lendasid. Flora õhtu ainus löök raamide vahele sündis 10. minutil, kui Nikita Mihhailovi kauglöök otse Mihai Aioanile sülle suundus. 22. minutil jäi Mihhailovil aga napilt puudu, et söödukombinatsiooni lõpetuseks enne väravavahti pallini jõuda.

Halvaks uudiseks Florale oli Marco Lukka hoiatuskaart, kui ta lubas 15. minutil vastasel enda juurest mööda pöörata ja tiris ta siis seljatagant maha. Flora lõhkuv poolkaitsja jättis end sellega varakult ohutsooni ning pingilt polnud talle otsest vahetust võtta.

Teine poolaeg kujunes oluliselt tempokamaks ja võimalusterohkeks, milles oli ilmselt suur osa varasel väraval. Juba 48. minutil tuli Farul Lukka valesöödu järel kiirelt üle, Märten Kuusk ja Kristo Hussar ei saanud Denis Alibeci katmisega hakkama ning Rumeenia koondise ründaja naelutas palli kastijoonelt meisterliku löögiga tagumise posti kõrvale - 1:0.

Flora ründetegevus aktiveerus ja mäng muutus lahtisemaks, mis tõi kaasa veel mitu võimalust Alibecile, aga edaspidi ei olnud tema sihik õnneks paigas. Flora ise suutis aga samuti ärevust tekitada ning 58. minutil sai Markkus Seppik Mihhailovi nurgalöögile pea vastu, kuid mitte piisavalt, et palli värava peale suunata.

63. minutil algatas Konstantin Vassiljev hea kontrarünnaku, saates Henrik Ojamaa vasakult äärelt jooksu. Ojamaa otsis kiire krossiga ründajaid ning pall jäi korraks lahtiseks, ent lõpuks sai väravavaht siiski olukorra enda kontrolli alla.

72. minutil tegi Flora esimesed vahetused, tuues äärtele värsked mehed, ent see ei jõudnud veel erilist efekti anda, enne kui kodumeeskond 79. minutil teise väravani jõudis. Michael Lilanderi valesööt kinkis enda kasti ees palli Alibecile, kelle kauglöök lendas Grünvaldi tõrje kaudu posti, aga tagasipõrkunud palli juures oli esimesena jaol Constantin Budescu, kes palli tühja võrku lükkas - 2:0.

Flora parimad šansid avanesid päris lõpu eel. 86. minutil tõmbas Daniil Kuraksin karistusalakaare juures palli hästi endale ette, aga pommlöök vihises napilt üle lati. 90. minutil lükkas Ken Kallaste Vassiljevi diagonaali värava ette tagasi, aga Zenjov ei ulatunud nelja meetri kaugusel väravast pallini, et see tühja võrku lükata. Teisel lisaminutil pääses Zenjov 13 meetrilt vabalt löögile ja otsis tagumist ristnurka, aga keerutas palli napilt üle.

Kui ise ei löö ... viiendal lisaminutil koksas Diogo Queiros nurgalöögi järel tagapostist peaga seisuks 3:0 ja otsustas sellega ilmselt edasipääseja. Samas ei maksa veel Florat täielikult maha matta. Meenutagem 25 aasta tagust duelli Bukaresti Steauaga, kellele Flora Rumeenias 1:4 kaotas, enne kui koduses kordusmängus 3:1 võiduga väga lähedale jõuti, et seis ümber pöörata.

Korduskohtumine on kavas 16. augustil kell 19 A. Le Coq Arenal. Selle paari võitjat ootab Konverentsiliiga viimases eelringis ees kas Karabahh (Aserbaidžaan) või HJK (Soome). Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Flora tundis ja ei tundnud Reinkortist puudust

Kuna euromängudes endast paberi peal selgelt tugevamate vastaste vastu on suur tõenäosus, et meeskond surutakse madalale ja tipuründaja jääb teistest isoleerituks, siis muutub äärmiselt oluliseks ründaja suutlikkus pikkade pallide eest võidelda ning neid säilitada, kuniks kaaslased järele jõuavad. Et aga vigastusest paranenud Sergei Zenjov ei olnud veel valmis alustama, Mark Anders Lepik sai värskelt vigastada ning Tony Varjund on liiga roheline, siis pidi Flora kasutama teistsuguse profiiliga ründajaid.

Sellist sundkäiku poleks tekkinud, kui Flora poleks kümme päeva varem Sten Reinkorti Kuressaarde laenule saatnud. Reinkort oli alustanud mõlemas mängus Rakowi vastu ning ka peatreener Jürgen Henni mängueelne kommentaar Lepiku vigastuse kohta kinnitas kirjeldatud puudujääki: "Euroopas on sellist jõulist ja robustset ründajat vaja. Kindlasti tunneme temast puudust. Ta on ebamugav, kiire, õhus võimas. Nii meie kui tema jaoks on vigastus väga valus löök."

Ometi osutus jooksva mängu iseloom selliseks, et suurest ründajast ei tuntudki erilist puudust. Farul jättis sihilikult Florale vabadust, lubades külalistel suhteliselt rahulikult palliga tõusta ja muutes oma pressingu aktiivsemaks alles enda väljakupoolel, noolides niiviisi kiireteks üleminekuteks rohkem ruumi. See oli vesi Flora veskile, kes sai paiguti keskvälja kenasti enda kontrolli alla, olgugi et rünnakute viimane faas kuigi palju teravusi ei tootnud.

Reinkorti taolisest ründajast tunti aga selgelt puudust standardolukordades. Flora võitis nurgalöökide arvestuse 7:6, kuid õhujõude nappis ja vastaste kornerid olid palju ohtlikumad. Pealelöögile pääseti seitsme nurgalöögi jooksul ainult korra, kui Seppik kerkis hästi, aga ei suutnud palli korralikult suunata.

2. Lukka naasmine pakkus kaaslastele vabadust

Et Flora valdas Rumeenia meistri vastu võõrsil palli 41% mänguajast (Rakowi vastu võõrsil vallati palli 32% ajast), ei olnud ainult rumeenlaste endi taktika küsimus, vaid ka kompliment Flora keskväljale.

Marco Lukka esitus lõhkuva keskpoolkaitsja positsioonil oli küllaltki kõikuv, mis oli kõiki asjaolusid (hiljutine vigastuspaus, võõras positsioon, meisterlikud vastased) arvesse võttes ka ootuspärane. Siiski lisas tema naasmine Flora keskväljale sujuvust ja terviklikkust, millest nad viimastel kuudel puudust on tundnud. Tulemuste poolest suurim mõõn tabas Florat ju just siis, kui nad olid sunnitud mängima ilma konkreetse lõhkuva keskpoolikuta ja kasutama mängijaid ebatavalistes rollides.

Vigastused on Florat laastanud igakülgselt, põhimängijaid on puudunud üle kogu väljaku, aga kõige tugevama pitseri on neile jätnud just lõhkuvate poolikute äralangemine. Markus Soometsa hooaeg lõppes varakult, varuvariandid Lukka ja Mihkel Järviste näol on samuti vigastustega hädas olnud ning tagatipuks sai kohe vigastada Vladislav Kreida, kes suvises üleminekuaknas seda positsiooni lappima toodi.

Lukka paranemine oli Flora jaoks äärmiselt hea uudis mitte ainult tema poolt pakutava isikliku kvaliteedi tõttu, aga kuna see võimaldas taastada keskväljal tasakaalu. Konstantin Vassiljev saab tänu sellele taas rohkem ehitamisele keskenduda ning Martin Miller saab tegutseda number kümne kohal, kus tema trumbid keskvälja ja ründeliini kokkuliimijana avalduvad kõige paremini.

3. Mängu justkui oli, aga see ei maksa midagi

Flora esitus ei olnud midagi hiilgavat, kuid Faruli oma samuti mitte ning mängupildi järgi ei olnud eestlaste suur kaotus seekord kuidagi teenitud. Kodumeeskond tegi palju sundimatuid eksimusi ja ei esinenud kaugeltki nii keskendunult ja meeskondlikult kui Rakow, ent tulemus on kolm korda kurvem.

Flora kolmas järjestikune kuiv kaotus Euroopas on tõsiasi ning kui kordusmängus parajat imet ei sünni, jäävadki Eesti klubid sel suvel eurosarjades duellivõiduta. Realistlikult võttes peaks uuel nädalal olema kaalul vaid UEFA koefitsiendipunktid, mida võitude ja viikide eest jagatakse ning mis tulevikus Eesti klubijalgpallile marjaks ära võivad kuluda.

0 võitu, 1 viik, 8 kaotust (neist 1 lisaajal), väravate vahe 2:18 – just nii nukker on tänavune eurohooaeg Eesti klubide jaoks olnud. Sedavõrd masendava saldo juures ei saa pugeda loosiõnne või mängupildi taha, vaid tuleb tunnistada kollektiivset läbikukkumist, mis sel suvel paraku Eesti klubidele osaks on saanud.

4.  Flora parim - Martin Miller

Miller tundis end number kümne koha peal koduselt, oli ründefaasis palliga üks Flora kindlamaid mehi ja survestas kaitsefaasis vastaseid aktiivselt ja targalt. Ei teinud midagi erilist, aga ükski teine algkoosseisumees ei tõusnud seekord samuti eredalt esile.

Protokoll:

10. augustil kell 20.30 Viitoruli staadionil

Constanta Farul - Tallinna FC Flora 3:0 (0:0)
48. Denis Alibec, 80. Constantin Budescu, 90+5. Diogo Queiroz

Hoiatused: 65. David Kiki - 15. Marco Lukka, 51. Henrik Ojamaa
Mänguolud: 24, pilvitu, muruväljak väga heas seisukorras
Peakohtunik: Giannis Papadopoulos
Abikohtunikud: Vasilios Nikolakakis, Konstandinos Nikolaidis
Neljas kohtunik: Angelos Evangelou (kõik Kreeka)

Farul: Mihai Aioani, David Kiki, Ionut Larie, Mihai Popescu, Andrei Borza (73. Dan Sirbu), Tudor Baluta, Dragos Nedelcu (77. Constantin Grameni), Andrei Artean (88. Kevin Boli), Adrian Mazilu (73. Rivaldinho), Denis Alibec, Constantin Budescu (88. Diogo Queiros).
Varus: Alexandru Buzbuchi, Diogo Queiros, Kevin Boli, Dan Sirbu, Damien Dussaut, Ionut Vina, Constantin Grameni, Nicolas Popescu, Rivaldinho, Luca Andronache, Nicolae Carnat, Enes Sali.

Flora: Evert Grünvald, Kristo Hussar, Märten Kuusk, Markkus Seppik, Michael Lilander (84. Ken Kallaste), Marco Lukka, Nikita Mihhailov (72. Sergei Zenjov), Konstantin Vassiljev, Martin Miller, Henrik Ojamaa (72. Danil Kuraksin), Rauno Alliku.
Varus: Ingmar Krister Paplavskis, Kristen Lapa, Kaur Kivila, Marko Lipp, Mihhail Kolobov, Henrik Pürg, Ken Kallaste, Robert Veering, Danil Kuraksin, Sergei Zenjov, Tristan Pajo, Tony Varjund.

Päästeoperatsioon: Eesti jalgpalli euroau. Florat ootab ees pähkel, aga kas selle koor on purustatav? (1)

Farul Constanta - Flora Tallinn 3:0