Laura Jaansen | Mis siis, kui igas paaris valitsevad üks ja null? (6)
ARVAMUS/KOMMENTAAR
Naiste Meistrite liigas minnakse veerandfinaali korduskohtumistele vastu ajaloolisest kohast: mitte kunagi varem pole kõik neli matši lõppenud skooriga 1:0 (või 0:1). Nii valitseb kolmapäeval ja neljapäeval peetavate kohtumiste eel täielik teadmatus, kes lunastavad pääsme poolfinaali. Aga see pole veel kõik!
Naiste jalgpallis ja üleüldse igasuguses vutis on probleeme kamaluga. Üheks neist on aga käärid suuremate ja väiksemate vahel, lõhed ühe või teise riigi tippude vahel. Seetõttu võivad ka suure kaaluga matšid, kust on nõrgemad juba tegelikult välja poogitud (näiteks naiste Meistrite liiga veerandfinaalid), olla juba enne avavilet meeletult kaldu.
10 aasta eest lunastasid kõik neli naiste Meistrite liiga poolfinalisti oma pääsme päris lihtsalt. Juvisy (tänaseks Paris FC) alistas Göteborgi kahe mängu kokkuvõttes 4:1, sama skooriga pääsesid edasi ka Arsenal ja Wolfsburg. Nüüdseks kaheksakordne tšempion Lyon (kes toona jäi finaalis alla Wolfsburgile) võttis kahe mänguga koguni 8:0 võidu.
Järgneval aastal oli väikseimaks vaheks kolm väravat, suurimaks 11: Saksa tipp Potsdami Turbine hävitas itaallaste Sassari Torrese juba avamängu poolajaga. 2014/15 ja 1015/16 oli sääraseid purustustöid, kus väravate vahe rebenes kuuele tabamusele, kahes paaris.
Järgnevate hooaegadega kuivasid vahed küll törts kokku, kuid mitte päris. Sealjuures jagus ka frustratsiooni tekitavaid anomaaliaid: 19/20 hooajal mängiti veerandfinaalides niigi vaid korra läbi, kuid ikka suutis hiljem hõbedale tulnud Saksamaa meister Wolfsburg Glasgow' Cityga 9:1 teha. Mullu käristas Barcelona liigarivaal Real Madridiga peetud mängudega sisse viieväravalise vahe.
QF first legs ✅
— UEFA Women’s Champions League (@UWCL) March 22, 2023
Who'll progress to the semi-finals next week?#UWCL pic.twitter.com/tm5LVPHBNt
Tänavu on seis aga teisiti, kõige paremas võimalikus võtmes. Siinkohal võiks muidugi vaielda, kas üheväravaline eduseis on näiteks viigist etem, aga emotsioone (rõõm võidu või kurbus kaotuse üle) ja sellest tulenevat pinget (kas edu suudetakse hoida või kas kaotust suudetakse võiduks pöörata) arvesse võttes on just selline seis täpselt õiges mahus kaasakiskuv.
Ja asi pole vaid ka tulemuses. Neljast matšist kolme puhul kalkuleeris UEFA välja, et pallivaldamine jagunes 51/49 ning ka pealelöökide osas jäid numbrid küllaltki samasse auku. Nimetatud ansamblist langesid välja aga Roma ja Barcelona: itaallaste pallivaldamine jäi 37% juurde, ka tehti enam kui poole vähem pealelööke. Nii võib naha vahele pugeda kerge hirm, et kodusel Camp Noul võivad hispaanlannad oma üleolekut veelgi võimsamalt demonstreerida.
Säärase võrdse seisu juures võiks aga ka väita, et asi on lihtsalt tõeliselt õnnestunud loosis, mida otseselt välistada küll ei saa. Samas saab kinni võtta faktist, et viimasel viiel aastal on kaheksa parema sekka jõudnud üks kindel viisik - Lyon, Wolfsburg, Barcelona, PSG ja Bayern - kelle omavahelised saginad on püsinud aastate jooksul võrdsed.
Näiteks Barcelona ja Bayern loositi käimasoleval hooajal ühte alagruppi ning kui avamängus rõkkas Camp Nou 3:0 võidust, siis kordusmadinas rõõmustas Allianz Arena 3:1 võidu üle. Mullu oli Bayernil grupis jagelemist Lyoniga ning kahe mängu kokkuvõttes jäädi 2:2 viiki, veerandfinaali matšidega alistuti 3:4 PSG-le. Finaali jõudnud Barcelona ja Lyon mängisid pääsme välja kaheväravalise eduga, kusjuures karika tõstsid 3:1 võidu võtnud prantslannad. Umbes samamoodi saaks jätkata küll ja veel.
Ewa Pajor is still the #UWCL top goalscorer 🔥
— DAZN Football (@DAZNFootball) March 27, 2023
7 ⚽️ Ewa Pajor
5 ⚽️ Aitana Bonmatí
5 ⚽️ Sam Kerr pic.twitter.com/Qk2bNXyNJo
Muidugi on tegemist vaid numbritega, mida on tagantjärele hea serveerida. Samas, kui juba statistika ja numbrite meeletuks sissesöötmiseks läks, siis: tänavu löödi veerandfinaali avamängudega kokku neli väravat, 21/22 oli sama näitaja 12, enne seda kümme, 19/20 (kui peeti vaid üks mäng) koguni 17, enne seda taas kümme.
On siis kaitsed läinud nii palju kõvemaks, rünnakud nii palju kehvemaks, loos ikkagi nii hea või naiste vutt vähemasti tipus läinud kvaliteetsemaks ja ehk ka ühtlasemaks?
Usun, et nii üht kui teist. Numbrite virvarri taustal ei tohi unustada mängu ennast ehk et nii eelmise nädala teisipäeval kui ka kolmapäeval sai nautida tõeliselt kvaliteetset ja kaasahaaravat jalgpalli. Alustades Maximiliane Ralli mõõdetud tsenderdusest Arsenali karistusalasse, mida Lea Schülleril oli lausa lust rünnata ning lõpetades Guro Reiteni filigraanse keerutamisega väravaposti kõrvale. Usutavasti saab kompotti lisada ka kõvema kaitse, mis viib omakorda selleni, et mäng on läbimõeldum ja sealt edasi ka professionaalsem.
Kunagi ei saa maha kriipsutada ka õnnefaktorit - täppi võis minna loosiga või võis lihtsalt vedada ka avamängu tulemusega. Viimasele mõttele võiks kinnitust saada juba täna, sest teises ringis on esmalt vastamisi "kõige korrapäratumalt" mänginud Barcelona ja Roma. Samas tuleb kuklas hoida igas vutis kehtivat reeglit ehk et pall on niikuinii ümmargune.
Naiste Meistrite liiga veerandfinaali kohtumised (otsepilti näitab DAZN oma YouTube'i kanalil):
29. märtsil kell 19.45 Barcelona - Roma
29. märtsil kell 22.00 Arsenal - Müncheni Bayern
30. märtsil kell 19.45 Wolfsburg - PSG
30. märtsil kell 22.00 Chelsea - Lyon
Täpsustan- mitte, et just see uudis ei huvita vaid naistejalka ei huvita kedagi.
Pole mõtet teha naistejalkat teemaks ja ajada taga võrdsust meestejalkaga.
Jalgpall on meelelahutus, kui naistejalka ei suuda ise end ära toita, siis paneme pillid kotti ja minik midagi muud tegema, mitte toetame asja, millel on kolmel inimesel huvi aga võrdsus meestega peab olema.
