Kes olid Eesti koondise peaproovi õnnestujad ja läbipõlejad? (Eesti parim Karl Jakob Hein) (8)
EESTI MEESTE KOONDIS
Eesti meeste koondise peaproov enne algavat EM-valiksarja lõppes Budapestis 0:1 kaotusega FIFA edetabeli 36. riigilt Ungarilt (Eesti on 109. kohal). Juba esmaspäeval ootab ees punktide peale võõrsilmäng sarnasel tasemel Austriaga (34. koht).
Millist valmisolekut näitas Eesti koondis tervikuna ning mängijad eraldivõetuna? Et Joonas Tamme ja Karol Metsa tervisega ei hakatud riskima, sai keskkaitses võimaluse harjumuspäratu kooslus. Võimalust ennast näidata jagus ka mitmetele ründajatele ja keskväljameestele.
Vigastuste tõttu on Eesti põhikoosseisus praegu mitu positsiooni, mis ootavad haaramist. Kes mängijatest tõstis enda aktsiaid ja kes lasi võimaluse luhta? Nagu ikka, võtab Soccernet.ee Eesti koondise esituse pulkadeks mängijate kaupa.
Eesti parim Karl Jakob Hein – 8. Mängu alguses tegi mitu head sekkumist, aga tühistatud värava olukorras vajus liiga kiiresti ära ning legaalse värava toonud nurgalöök pidanuks samuti ärahoitav olema. Teisel poolajal näitas seevastu tõelist tipptaset, olles kauglöökide tõrjumisel väga hea ja penalti tõrjumisel lausa kuningas. Meelde jäävad ka mõned väga head avangud. Suures plaanis tekitas tema esitus kindlust ja vähese mängupraktikaga seotud küsimärgid kustusid.
Maksim Paskotši – 6. Sel aastal alles 20-aastaseks saanud keskkaitsja mängib igapäevaselt noorteklassis ja teisel positsioonil, aga näitas koondise tagaliini keskmise mehena enesekindlust ja liidriomadusi. Läbi kumas hirmus tahtmine mängida, aga erinevalt näiteks Sheinist suutis seda enamjaolt ka edukalt kontrollida. Duellides aktiivne. Korralik jõud õhuvõitlustes. Supersööt teise poolaja keskel Zenjovile.
Nikita Baranov – 5. Ebakindlust kumas läbi juba varemgi, mis väljendus kergetes valearvestustes, ning penaltiolukorras küpsetas suure käki kokku. Kõigepealt lasi vastase lihtsalt jooksu ning seejärel lendas talle oma eksimust lappida üritades naiivselt selga. Muudes olukordades oli palliga pigem sina-peal.
Märten Kuusk – 6. Tühistatud värava olukorras eksis vaheltlõikel, mis lubas vastasel tema pealt avaneda, aga VAR halastas. Mängis mõnuga ja oli üldiselt okei, aga siiski mitte päris oma parimate päevade tasemel. Positiivse poole pealt jäävad meelde mõned olulised sekkumised ja õhuvõitlused.
Artur Pikk – 6. Poolas mängimine on tema enesekindlust tõstnud. Mänguplaanist tulenevalt oli Eesti vasak äär pigem kaitsvam, aga sellest hoolimata jõudis ta ka efektiivselt rünnakule panustada. Jäi silma tugeva kaitsetöö, kõrge pressi ja ka hea ründeninaga, jõudes vaheaja eel penaltipunkti juurest löögile, kuid kehaasendi tõttu löök ebaõnnestus. Teisel poolajal jäi varju, sest mäng käis rohkem paremas ääres.
Rocco Robert Shein – 4. Kaitsefaasis kerkis ta vastaste ülesehituse peegeldamiseks kolmandaks ülemiseks meheks, samas kui ründefaasis taandus Käidi kõrvale. Suurest tööraadiusest ja tahtmisest hoolimata ei olnud see tema jaoks hea õhtu. Palliga ei õnnestunud suurt midagi, pallita paistis silma ohtrate vigadega. Tegi palju praaki, oli kärsitu ja üleüldiselt rabe.
Samas aga ongi need õppimise kohad ja iga kell on noore mängija puhul parem see, kui ta pingutab veidi üle ja eksib, selle asemel et end keskväljale ära peita ja ainult turvalisi lahendusi otsida.
Mattias Käit – 6. Kiiretel ületulekutel joosti Eesti keskväljast korduvalt läbi. Mitte et Käit üksinda pidanuks seda laviini peatama, aga pisut näis ta number kuue kohal siiski enda elemendist väljas olevat. Palliga toimetades tundis ta end palju mugavamalt, otsis teravaid läbisööte ja tekitas niiviisi hea võimaluse Sappinenile. Meelde jäi ka lootustpakkuv kauglöök korneri järel, samas ka lohakas ja ohtlik valesööt avapoolajal.
Konstantin Vassiljev – 6. Ründemängus ei olnud ta seekord nii keskses rollis kui oleme harjunud. Pall liikus läbi tema küll, aga ega ta liialt mängu ei mõjutanud. Kaitses töötas oma kastini välja, aga kohati jäi silma ka lubamatu passiivsusega.
Vlasi Sinjavski – 5. Klassikaline sissemurdmine ja löögileminek jäid võõral äärel kahjuks nägemata, aga läbimurretega suutis ta paaril korral ikkagi silma paista. Siiski oleks tahtnud temalt veel rohkem konkreetsust ja nahaalsust näha. Üldiselt jättis pigem rabeda mulje, tundmata end paremal äärel eriti mugavalt.
Henrik Ojamaa – 6. Klassikaline "mängis oma koha välja" kehtis seekord tema puhul rohkem kui kellegi teise puhul. Müras mehiselt ja oli aktiivne, pallita rabas survet teha ja palliga võttis mitu viga välja. Sappineni söödust oleks võinud kuidagi ikkagi löögile saada.
Rauno Sappinen – 7. Tegi herilasena kõrget pressi ja võitis niiviisi mitu palli meie meestele. Pallipuuteid kogunes küll vähe, aga ta võttis neist peaaegu maksimumi välja, näidates paremate päevade enesekindlust ja nahaalsust. Kehamängus silmapaistvalt osav. Jättis küll hea võimaluse löömata, aga Ungari väravavaht tegi ka väga hea tõrje.
Sergei Zenjov – 6. Ilmselt Eesti parim vahetusest sekkuja. Oli aktiivne ja elav, võttis oma olukordadest enam-vähem maksimumi välja ja tekitas oma avanemisega teise poolaja parima võimaluse. Korralik poolaeg, millega võis ennast Austria vastu põhisse mängida.
Erik Sorga – 5. Jäi suhteliselt anonüümseks ja kui silma paistiski, siis enamasti ebaefektiivsete lahendustega. Ootaks rohkem sirgjoonelisust, eriti nüüd, kui klubist peaks enesekindlust varasematest aastatest rohkem kaasas olema.
Martin Miller – 6. Ungari vahetas teiseks poolajaks ülesehitusel asetust, aga Milleril ei tulnud läbida vähem distantsi kui Sheinil. Ta kattis pressingut tehes erinevaid tsoone, liikus lennukalt ja tundis ennast üldiselt kodusemalt kui Shein. Ründemängu tal aga kuidagi mõjutada ei õnnestunud.
Georgi Tunjov – 6. Ei jõudnud napi mänguajaga väga palju silma paista, aga paaril korral näitas siiski korralikku tsenderdust. Kollase kaardi hinnaga võttis ohtliku kontravõimaluse maha. Eesti viimase vahetuse järel mängis vasakäärt, mis pakub peatreenerile ääremängijate nappust arvestades väärtusliku lisakäigu.
Erko Jonne Tõugjas ja Sten Reinkort mängisid hinde teenimiseks liiga vähe.
Nõustun tõesti ka sellega, et Baranov ei ole koondise eest sellel tasemel, mida ootame oma keskkaitsjatelt. Õnneks Tamm ja Mets on olemas.
Kostjal pole enam seda särtsu, aga ta vähemalt suutis mingeidki palle sinna ette lükata. Huvitav oleks muidugi näha, kui alg11s tead poleks, kuidas siis noored hakkama saaks.
