Jüri Ratas | Miks on jalgpallihallide rajamine takerdunud? (25)
ARVAMUS/KOMMENTAAR
Kolleegi soovitusel juhtusin kuulama taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" lõiku, mis pööras tähelepanu jalgpallihallidele. Teema on mulle isiklikult väga lähedane ja seetõttu pean vajalikuks hallide rajamisega seonduvat lähemalt selgitada.
Mäletan hästi, kui enne 2019. aasta Riigikogu valimisi tulid toonane majandus- ja taristuministri nõunik Jaan Männik ning Jaanus Karilaid (olgu Isamaa talle kerge) välja algatusega rajada maakonnakeskustesse jalgpallihallid. Jalgpallurite keeruliste talviste treenimistingimuste üle arutleti ühiskonnas juba varem ja seetõttu ei tulnud teemapüstitus mulle ootamatult.
Hallil palju kasutamisvõimalusi
Lubadusest katta Eesti jalgpallihallidega, sai Keskerakonna valimisprogrammi spordipeatüki üks kandvamaid ideid. Valimistejärgselt moodustasid koalitsiooni Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Mäletan hästi ka neid arutelusid, kus jutuks oli hallide rajamisega seonduv. Kui maksu- ja tervishoiuküsimuste üle käisid tulised vaidlused, siis hallide osas leidsime suhteliselt kiiresti ühise keele. Isamaa erakonna toonane esimees Helir-Valdor Seeder on spordimaailmas toimuvaga hästi kursis, EKRE-t juhtinud Mart Helme seos spordiga on veidi tagasihoidlikum, kuid elukogenud inimesena mõistis ta projekti vajalikkust.
2020. aasta riigieelarves kajastus riigipoolne kuue miljoni euro suurune toetus kohalikele omavalitsustele hallide ehitamiseks ning Haapsalus, Raplas, Tartus ja Viljandis sai rajamisega algust teha. Südantsoojendav oli kuulda Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaare tõdemust, et veel kolm aastat tagasi oli Eestis vaid kaks halli Tallinnas, kuid nüüdseks on kaasaegsed talvised treenimisvõimalused Haapsalus, Tartus, Viljandis, Raplas ja Pärnus ning ehitustööd on käivitunud Narvas. Hangetega seonduv protsess on pooleli Paides, Viimsis, Rakveres ja Kuressaares. Need rahastamisotsused langetas eelpool nimetatud valitsuskoosseis.
Petlik on arusaam, nagu oleksid multifunktsionaalsed hallid mõeldud vaid jalgpalluritele - mina näen kasutusotstarvet oluliselt laiemana. Seal saab läbi viia koolide liikumistunde, kergejõustikutreeninguid, kontserte, koertenäitusi ja näidata kasvõi kino. Justnimelt, Viljandi Männimäe hall muudeti tänavu kevadel kinosaaliks.
Mul on olnud võimalus oma jalaga tunnetada Madridi Reali legendaarse kodustaadioni Santiago Bernabeu muru. Teeb kadedaks küll, kuid ma ei ole nii naiivne, et hakkaksin unistama samasugusest väljakust Eestimaal. Elame teistsugusel laiuskraadil ja peame lähtuma oma võimalustest ehk tuleb tagada elementaarsed treenimisvõimalused. On täiesti normaalne, kui riik ulatab sporditaristu rajamiseks omavalitsustele abikäe. Ei ole normaalne, kui jätta halli rajamine alaliidu õlule - ujulate ja pallimängusaalide puhul me ju niiviisi ei talita.
10 aastat = 7,5 aastat
Meie jalgpallikoondist on lihtne kiruda, kuid murekohtade teadvustamine ja lahendamine juba oluliselt keerulisem tegevus. Lihtne arvutus näitab, et kui Eestis käib noor jalgpallur kümme aastat trennis, siis tegelikult saab ta jalgpallioskusi umbes seitsme ja poole aasta jagu. Ülejäänud aja on väljakud meie kliimas mängukõlbmatud, sest need on kaetud lume ja jääga.
Islandil käivitati sajandi alguses jalgpallihallide rajamise projekt ning tõsiasi on, et vähem kui 400 000 elanikuga riigi rahvusmeeskond on pärast seda jõudnud nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Ka Soome, Rootsi ja Norra on üleriiklikult hallidega kaetud. Muudmoodi lihtsalt ei ole võimalik.
Rõõm on tõdeda, et Keskerakonna käivitatud jalgpallihallide rajamine on olulisel määral parandanud treenimistingimusi, kuid paraku tuleb nentida, et 2024. aasta riigieelarves ei näinud Reformierakonna juhitav valitsus projektiga jätkamiseks võimalusi. Keskerakonna fraktsioon tegi vastavasisulised muudatusettepanekud, kuid neid isegi ei arutatud. Väike samm oleks veel astuda - paar halli Harjumaale, üks Tartusse ja Kagu-Eestisse -, kuid kahjuks ei kuulu spordivaldkond tänase valitsuse prioriteetide hulka.
"Pikk ette (ja ise järele)" värskeimas osas tuli juttu jalgpallihallidest:
Kui praegune valitsus jätkaks sellisel viisil laenamist ja kulutamist nagu omal ajal tehti, siis saaks Kaja ja teised samamoodi hetkel rääkida, et ehitame igalepoole neljarealised maanteed, tõstame alampalga 2000 peale ja täidame Eesti hallidega. Tuleme nüüd ikka maa peale tagasi palun. Keerasite kunagi rahaseisu pekki, nüüd las meie omal nahal natuke parandame teie tehtud jama, et vähemalt meie lastel tulevikus oleks lootust normaalsemale elule, kui meil praegu.
Olles analoogsete teemadega palju toimetanud, siis võin öelda, et suurte poistega võrreldes on kesikud lihtsad moosivargad.
Suured poisid on väga pikalt võimul olnud, aga hallideni kuidagi ei jõudnud. Ka teistel spordialadel ei soovinud nad kuhugi jõuda, suusatamine ja Tehvandi-Kääriku välja arvatud.
Kui EKRE-Isamaa-Keskerakonna koalitsioonist sai Refi ja Keski koalitsioon, siis esimene, rõhutan esimene kokkuhoid leiti jalkahallide realt, need tõmmati maha. Toonane kultuuriminister Anneli Ott võitles need tagasi, mida talle ei andestatud.
To Mõtiskleja
Suured poisid muutsid eelarve seadust, enam ei pidanud eelarve olema jooksval aastal "struktuurses tasakaalus", vaid nelja-aastase perioodi jooksul. Rõivase valitsus viis eelarve oma ametiaja lõpuks miinusesse, kulutades ära ka kogu reservi, mida oli 500 või 700 miljonit. Seega sai uus valitsus kaasa tühja rahakoti ja suure miinuse. Nii olid need asjad.
See ei ole õige viis ega moodus kuidas asju parandasa mida vuntsi tütar hetkel teeb. Käbi ja kännu värk. Lükkan papi taskusse nagu …
Teen selle otsuse südamerahuga, sest järgmise aasta riigieelarve on ümbritsevat väliskeskkonda arvestades väga hea – nii sisuliselt kui ka riigirahanduslikult.
Kõik mäletavad, mis peale valimisi sai ja kui per*ses eelarve tegelikult oli Kallase sõnul.
Vahet pole, mis erakond. Kõik nad tahavad pugeda seebita per*se. Enne valimis lubavad neid halle jms. Peale valimisis ehitage ise valmis :D
