Eesti koondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev lausus pärast 0:3 kaotust Saksamaale, et loomulikult jääb kasutamata võimalus kõigil kripeldama.

"Vastase klass ongi selline. Meil olid mõned võimalused, me ei löönud ära, nemad lõid. See ongi nende filosoofia, et palliga mängida. Kümnekesi tegid nad seda samamoodi, ei loobunud sellest, vaid tegid mingid muudatused oma asetuses. Raske oli, pidime kannatlikud olema eriti palliga mängus, et enda elu kergemaks teha ja natuke puhata ning samal ajal vastast närvilisemaks muuta," arutles Vassiljev.

"Esimene värav tuli teisel poolajal nii varakult, sellega ei saa rahul olla. Pidanuksime natuke ootama ja kannatama, siis oleks tekkinud neis närvilisus ja meil võimalused," lisas ta.

Kuivõrd valus kümnemehelise vastasega mängides lüüasaamine ikkagi on? "Muidugi oli meil võimalus ja me ei kasutanud seda. Kindlasti natuke mõtleme sellest, teie natuke kirjutate sellest, siis meie jälle natuke mõtleme," muigas Vassiljev. "Eks me peame edasi ka elama. Ja mõtlema, kuidas edasi läheb. Mingitele mängijatele on need alles esimesed sammud suurel areenil, järgmised kümme aastat on neil võimalus. Äkki ikka tuleb ka jälle variant Saksamaad võita."

Vastaste vähemusse jäämine tema sõnul mängule tegelikult väga suurt mõju ei avaldanud. "Sakslaste tase ongi selline, et nad võivad niimoodi ka kümnekesi mängida. Kindlasti nad võtavad mingeid riske, aga väga targalt. Mõnikord õnnestus rünnakufaasis ruumi kasutada, mõnikord mitte. Aga kui nad palliga olid, oli ikka raske, nad liigutavad seda kiiresti ja päris keeruline on kogu aeg kontakti jõuda."

Emre Cani eemaldamise järel teenitud karistuslöögi löömise jättis Vassiljev seekord Gert Kamsile, kelle löök tabas aga vastaste müüri. "Arutasime, mõtlesime, tahtsime ka väravavahile mingit mõtteainet anda, et tuleb tugev löök. Kahjuks ei läinud üle müüri – kui oleks läinud, võiksime rõõmustada."

Milliseid teadmisi seekordne mäng Eestile andis? "Mängida võib, ka palliga. Ja ilma pallita peab palju tööd tegema. Elame edasi. Ei ole hetkel ehk vajagi mingit suuremat eesmärki endale seada, tahame hakata järgmistes mängudes väravaid lööma. Ilma nendeta võidud ei tule. Täna ei olnud kaugel, aga see ongi mõnikord nii. Vahel pole kaugel, aga ei tule. Teinekord tulevad ei kuskilt. Peamegi sinna jõudma, et nad tuleksid ka ei kuskilt."

Kas Eesti koondis on kahe viimase valikmänguga jõudnud emotsionaalselt paremasse seisu kui vahepealses augus olles? "Vahel nii juhtub, et tulemused pole kõige paremad, muutub treeneritiim ja tulevad uued ideed, uued näod. Nendest lähtub emotsioon ja tahtmine. Meie läheme sellega kaasa. Loodan, et see säilib – ega pole ju midagi varjata, järgmised mängud pole lihtsad, tulemuse tegemise mõttes pigem väga rasked. Kuid ma arvan, et see protsess käib ja enam-vähem õiges suunas. Mingeid järske hüppeid me pigem tegema ei hakka, aga arvan, et see tee on õige," lõpetas Vassiljev positiivsel noodil.