Toom koondisest: sisimas muidugi tahaksin, aga õppisin keha kuulama (0)
EESTI MEESTE KOONDIS
Mait Toom (30) tegi mullu Paide Linnameeskonna eest Premium liigas 17 nullimängu - liiga parim näitaja ja viie võrra rohkem kui suutis Levadia ning Eesti koondise esikinnas Sergei Lepmets (33).
Flora-aastatel kutsuti sind rahvuskoondise juurde ka, kuni sa lõpuks ise ütlesid toonasele peatreenerile Martin Reimile, et loobud vigastuste tõttu. On nii?
Nii on.
Kas natuke kripeldab ka, et Mait Toomi nimi on koondise statistikas kirjas, aga nime taga null mängu?
Vale oleks öelda, et ma ei tahaks, et seal oleks vähemalt üks kirjas, aga olen väga paljudes intervjuudeski öelnud, et see, kas ma olen mänginud A-koondises või mitte, ei tee minust halvemat või paremat jalgpallurit ega inimest. Mu tase jääb täpselt selleks nagu ta on.
Ju siis minu saatus oligi selline. Kas minna ja riskida, hoida küünte ja hammastega A-koondise kohast kinni, et äkki saab kunagi mängu kirja? Aga me ei tea - võibolla see lühendab mu karjääri mitme aasta võrra. Pigem nägin, et tahaksin võimalikult kaua jalgpalli mängida.
Mis aeg see oli, kui sa Reimile sõnumi edastasid?
See oli enne märtsikogunemist. 2018, ma arvan.
Niisiis ajal, kui koondise väravavahid mängisid peamiselt välismaal. Oli selge, et võibolla Eestist ei lähe kohe esikindaid võtma. Samas näiteks eelmisel sügisel olid sageli kõik väravavahid Premium liigast ehk mehed, kelle vastu iganädalaselt mängid. Ja sa oled ju ometi nõus, et vähemalt episoodiliselt olid sa eelmisel hooajal liiga parim väravavaht.
Ma olin liiga parim väravavaht läbi terve hooaja.
Seda enam.
Ei, muidugi. Raske, raske. Sisimas tahaks, aga olen selle läbi teinud, olin päris pikalt koondisega koos, käisin kaks aastat peaaegu igal kogunemisel. Ja kui ma saan aastas kaks korda vigastada koondises olles, siis ... arvan, et see on mingi märk. Mingi otsuse pidi tegema. See otsus ei sündinud üleöö, peale mõnda vigastust vaagisin pikalt. Tuli jälle kutse, see motiveeris, jälle läksin, proovisin. Aga leidsin, et keha tuleb ka kuulata.
Aga kui nüüd Karel Voolaid helistab ja ütleb, et väga on appi vaja?
Siis võtan kõne vastu. Arutame.
