2022. aasta novembris ja detsembris mängitakse Kataris 22. meeste MM-finaalturniir. Senise 21 turniiri jooksul on maailma esivõistlusel osalenud 79 riiki. UEFA-st kostuvate vihjete põhjal paistab, et Eesti meeskonda lahutab nendega samasse ritta tõusmisest oluliselt vähem, kui võiks arvata – ainult kuus võitu!

Ning mis kõige tähtsam - neid võite pole vaja võtta duellides Euroopa tippudega a la Saksamaa, Holland ja Hispaania, vaid Euroopa koondiste pingereas kohtadel 33.-48. ehk Rahvuste liiga uues C-divisjonis paiknevate meeskondade üle.

Muidugi poleks nende võitude saavutamine lihtne. Eesti koondise viimaste aegade tulemusi vaadates ikka keeruline või väga keeruline. Aga potentsiaalseid võite hierarhiasse asetades, siis ega Euroopas lihtsamaid vastaseid, kui päris kääbused välja arvata, olegi. Algusest alustades näeb olukord välja järgmine.

Euroopast on MM-finaalturniirile jõudmine teatavasti väga keeruline. 32 pääsmest on maailmajaole eraldatud 13, ent juba endisi maailma või Euroopa meistreid leidub 11, kellele lisandub veel mitmeid tituleerimata, ent vaieldamatult (väga) tugeva jalgpallikultuuriga maid. Iseseisvuse taastamise järel pole Eesti meeskond üheski MM-valikgrupis saavutanud kõrgemat kohta neljandast.

Ent 2022. aasta MM-finaalturniirile jõudmiseks pole valikgrupis edukas olemine võib-olla üldse vajalik, vaid võib piisata õnnestumisest oluliselt jõukohasemal ja juhuslikumat laadi võistlusel. Nimelt paistab märkide ja vihjete järgi, et 2020. aasta sügisel mängitava Rahvuste liiga C-divisjoni ühele esindajale tagatakse koht maailma mainekaimal ja tähtsaimal jalgpallivõistlusel.

UEFA juhatus (peene nimega täitevkomitee) tegi eelmisel nädalal toimunud koosolekul mitmeid otsuseid. Näiteks, et 1) naiste Meistrite liigas mängitakse alates hooajast 2021-22 alagrupiturniir, 2) 2022. aasta MM-i Euroopa valiksarjas kasutatakse videokohtunikku (VAR), 3) 2020. aasta Rahvuste liigas on A- ja B-divisjonis senise 12 asemel 16 riiki, nagu ka C-divisjonis, kuna D-divisjoni jääb ainult 7 osalejat.

Lisaks andis UEFA teada, et 13 Euroopale ette nähtud pääset 2022. aasta MM-finaalturniirile jaotatakse nii: 10 pääset valikgruppide võitjatele ja 3 pääset Rahvuste liiga play-off'ide võitjatele. "Täpsemad detailid avalikustatakse peagi," teatas UEFA ametlik Twitteri-konto 4. detsembril, ent kuna neid detaile ootame siiani, on asjakohane spekuleerida võimalike variantide üle.

👍 CONFIRMED: The #UEFAExCo approved the European qualification process for the 13 teams reaching the 2022 World Cup.

🔟group winners
3️⃣ play-off winners

More details to come.

— UEFA (@UEFA) December 4, 2019

Kõige tõenäolisem neist ütleb, et kolm play-off'is jagatavat pääset jagatakse ära vastavalt A-, B- ja C-divisjonis ehk süsteem oleks sarnane 2020. aasta EM-valiksarja omale. Ainult sõel oluliselt tihkem, sest kui EM-pileteid oli valikturniiril mängus 20 (iga grupi kahele paremale) ja märtsis mängitavas play-off'is 4, siis MM-i puhul on need numbrid 10 ja 3.

Kuna UEFA on öelnud, et valikgruppe on 10, peab valikturniir ülesehituselt kopeerima tänavust EM-valiksarja – viis kuue- ja viis viieliikmelist alagruppi. Kuna kuueliikmeline alagrupp vajab kümmet mängupäeva ehk viit koondiseakent, pole play-off'i 2021. aasta sees pidamine võimalik, sest on paika pandud, et MM-valiksari algab märtsis 2021 ja koondiseaknaid ongi ühes aastas viis (lisaks veel juunis, septembris, oktoobris ja novembris).

Andmed viitavad, et üks MM-pilet eraldatakse C-divisjonile

Play-off peab seega jääma 2022. aasta märtsi, mis pole iseenesest probleem, sest alles hilissügisel mängitav MM-finaalturniir jätab piisavalt aega erinevate logistiliste kitsaskohtade lahendamiseks. Vastavalt FIFA reeglitele tohib üks meeskond ühes koondiseaknas pidada maksimaalselt kaks kohtumist, seega igasugune pikem väljalangemismängude maraton, kuhu oleks kaasatud näiteks 10 valikgruppide teise koha omanikku, veniks juunisse, mis oleks igal juhul ebamugav.

Seega on etteantud arvandmete põhjal kõige loogilisem variant, et 2022 märtsis mängitakse kolm neljaliikmelist play-off'i samas süsteemis, nagu 2020 märtsis – esmalt poolfinaalid ja finaal, mille võitja tagab koha finaalturniiril.

Samuti on loogiline, et need play-off'id koostatakse Rahvuste liiga divisjonide A, B ja C põhjal. Miks muidu divisjonid pärast 2018. aasta Rahvuste liigat ümber organiseeriti nii, et senine täisväärtuslik 16-liikmeline D-divisjon asendati 7 koondisest koosneva sisulise mudaliigaga?

UEFA avalikustas ka 2020. aasta Rahvuste liiga divisjonide koosseisud. Eesti kuulub C-divisjoni kolmandasse tugevusgruppi koos Sloveenia, Leedu ja Luksemburgiga. Esimeses tugevusgrupis on Kreeka, Albaania, Montenegro ja Gruusia, teises Põhja-Makedoonia, Kosovo, Valgevene ja Küpros ning neljandas Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan ja Moldova.

Seega võib Eesti näiteks sattuda alagruppi koos Gruusia, Küprose ja Moldovaga. Aga ka Kreeka, Kosovo ja Aserbaidžaaniga. Samuti Albaania, Valgevene ja Kasahstaniga. Ei midagi lihtsat, aga ka mitte ilmvõimatut (erinevalt lõppenud EM-valiksarjast, kus kuuluti samasse alagruppi Hollandi ja Saksamaaga). Rahvuste liiga alagrupid loositakse uue aasta 3. märtsil.

2018. aasta sügisel oli Rahvuste liigas kokku seitse neljaliikmelist alagruppi ning igaühes neist oli esikoha kriteeriumiks neli võitu. Kes need kogus, esikoha sai. Kes seda ei suutnud, esikohata jäi. Teoorias võib esikohast ilma jääda ka viis võitu kogunud meeskond, aga senise praktika põhjal peaksid neli võitu esikoha tagama.

Seega neli võitu 2020. aasta sügisel mängitavas Rahvuste liiga alagrupis peaksid tagama esikoha, mis peaksid viima 2022 kevadel mängitavasse play-off'i (eeldusel, et vahepeal ei võideta MM-valikgruppi, mis tagaks otsepääsme), kus tuleks võita kaks mängu ja … voila!

Ning ainuke endine maailma või Euroopa meister, kellega selle seeria käigus võib olla vajalik vastamisi minna, on Kreeka. Ülejäänud C-divisjoni liikmetest on praeguse seisuga mõnel finaalturniiril varem osalenud ainult Sloveenia ja Albaania …

Muidugi pole see kokkuvõttes midagi lihtsat. Aga tohutult palju lihtsam, kui ükskõik milline eelnev MM-valiksari pärast iseseisvuse taastamist.

Olgu rõhutatud, et kõik eelnev on spekulatsioon ja UEFA poolt paika pandud süsteem võib olla ka hoopis teistsugune. Aga kirjeldatud stsenaarium tundub kõige loogilisem ning selle kohaselt piisaks Eestile ilmselt kuuest võidust, et esimest korda MM-ile jõuda.

Rahvuste liiga alagruppide loosimine toimub uue aasta 3. märtsil. MM-valiksarja täpne formaat avaldatakse hiljemalt selleks ajaks, aga ilmselt märgatavalt varem.