Tartu Tammeka ääreründaja Sander Kapper tõstis pärast 1:0 võitu Narva Transi üle esile treeningutel tehtud kõva tööd, mis kandus lõpuks ka väljakule ja lubas meeskonnal üle pooleteise kuu võidumaitset tunda.

Kohtumine peeti Tamme staadionil 28 soojakraadi ja kõrvetava päikese käes, kuid Kapperi sõnul eelistab ta selliseid tingimusi iga kell lumistele kunstmurudele.

Üle pika aja üks positiivne tulemus, kindlasti on see väga magus. Teil oli täna ka palju rohkem võimalusi kui vastasel. Mis oli sinu arvates võidu võti?
Lühidalt kokku võttes oli võidu võti see enesekindlus, mida me proovisime koguda nädala jooksul, ja see ühtne tunne, et me võitleme üksteise eest, hoiame mänguplaanist ja distsipliinist kinni. Kahju on sellest, et väga-väga palju võimalusi jäi kasutamata - usu või mitte, aga me näeme hästi palju vaeva sellega treeningutel. Aga võiduks piisas ka ühest.

Rääkisid, et proovisite nädal aega enesekindlust upitada. Kuidas see välja nägi, oli seal midagi teistmoodi kui tavaliselt?
Veidi võib-olla. Treeneri ja võistkonnaga sai peetud koosolek, kus arutasime, mida me oleme valesti teinud ja kuidas neid asju võistkondlikult parandada. Mängijad võtsid õppust, lähtusid treeneri sõnumist ja see kajastus ka treeningutel, kus me oleme lisanud intensiivsust. See nädal oli raske ka, sest Eestit tabas kuumalaine, aga mehed ei nurisenud, vaid pingutasime igal treeningul nii palju kui võimalik. See kandis täna vilja.

Kas meeskonna raske periood sinu kui mängija silme läbi oligi siis seotud eelkõige enesekindlusega?
Pigem 50-50, eks meil jäi palju ka kvaliteedi ja otsuste taha. Eks me läksime natuke lihtsamaks mänguplaani mõistes, proovisime lähtuda lihtsamatest asjadest, aga jäime ikkagi truuks oma mänguplaanile, milleks on pallivaldav jalgpall. Läbi lihtsate korduste kasvab enesekindlus, sest sa õnnestud oma tegemistes, ja see kandus siis treeningutelt üle mängu.

Ma polegi näinud sel hooajal, et Tammeka paneks nii palju pikki palle ründajate peale kui täna. Kas see oli sihilik taktikaline valik?
Ma ei ütleks, et väga palju pikka palli lasime. Peab vaatama ka vastast, hea võistkond suudab vastasega kohaneda. Narva pakkus meile liini taga väga-väga palju ruumi ja ilmselgelt kui vastased tulevad kõrgelt peale ja panevad meil lühikesed tsoonid kinni, siis tuleb kasutada seda, mis nad meile jätavad. Täna nad jätsid meile ruumi ääretsoonidesse, kus ma ise mitu korda jooksin lohakalt suluseisu, aga võtan õppust ja proovin seda parandada.

Kui palju oli see täna ka ilmast tingitud, et niiöelda lihtsamate lahenduste peale mindi?
Ilm oli raske, ütlen ausalt, ikka väga-väga raske. Ma ei mäleta, millal ma viimati mängisin sellise ilmaga, aga vana klassika ütleb, siis vastasel oli ilm täpselt samasugune.

Kumb on jalgpalluri jaoks hullem - kas mängida selliste tingimustega nagu täna või lumisel kunstmurul?
Naturaalne muru on ikkagi kaif ja rahvast tuleb ka üldjuhul hea ilmaga rohkem. Me naudime täiega seda suve ja muru kvaliteeti. Kindlasti ei tahaks kunstmuru peal mängida.