Legendaarne treener Tarmo Rüütli andis FCI Levadia Facebooki lehel intervjuu, kus meenutas oma edukat karjääri nii Levadia kui ka Eesti koondise eesotsas.

"Üldiselt meenub see meeskond, kes siia kokku sai," arutles Rüütli, kui temalt päriti 00ndate perioodi kohta, mil Levadia järjest neli tiitlit võitis ja neist esimesed kaks tema juhtimisel. "Müts maha meeste ees, kes seda tööd tegid. Minu asi oli mitte moosi ära rikkuda. See materjal oli niivõrd kihvt. Lõppude lõpuks saime ju veel Zelinskid ja Lemsalud ka siia, rääkimata noorest põlvkonnast, kes peale tuli - Vassiljev, Kruglov, Dmitrijev, Kotenko, Voskoboinikov. Aastaid ju oli koondises ka sama seltskond. Elus läheb niimoodi, et kui satuvad õiged klotsid õigesse kohta, siis võib midagi tekkida. Mul on see aeg meeles just läbi mängijate. Oli väga mõnus ja juhitav punt," rääkis Rüütli rõõmuga.

"Esialgu olid ühed kutid, aga siis tuli ju veel uus põlvkond peale - Teniste, Purid, Purje, Kink, Andrejev. Siis tuli uus sulam peale ja need haakusid omavahel väga hästi. Levadia aeg ei olnud ju nii pikk, aga mina ju jätkasin nende samade meestega ka koondises veel aastaid," meenutas ta 2008. aastal alanud koondisekarjääri, mis tipnes 2011. aastal EM-i play-offi jõudmisega.

2008. aastal jõudis Rüütli tegelikult paralleelselt juhendada nii klubi kui ka koondist. "Kahjuks läks see Superkarikas aia taha ja siis ma reageerisin üle, ei kannatanud kriitikat. Seda ma kahetsen - oleks tahtnud pikemalt olla, aga kuna koondis oli juba olemas, siis ei olnud muret. Sain keskenduda rohkem koondisele. Ma arvan, et oleks saanud ühildada küll ja oleksin pidanud pingutama rohkem. Hooaja ettevalmistus oli juba meeskonnaga tehtud, aga õnneks võttis Igor [Prins] rahulikult üle ja tegi väga hästi. Koondise ja Levadia üleminekujõnksu ma ei tunne, sest samad tüübid olid koondises ja hea rütm oli sees."

"Ega seal midagi häbeneda ei ole," võttis ta koondiseperioodi kokku. "Ütlen ausalt, et kogu aeg meenuvad need kutid. See sama tuumik, kes paljuski siit Levadiast kaasa tuli. Ma võin ju need mehed kiirelt üles lugeda, aga ei hakka, te teate ju isegi, kes seda asja vedasid. Elus peab klappima ja mul klappis. Mõnikord vaatad koondisemänge ja mõtled, et "kurat, kutid mängisid nagu siidi." Midagi kahetseda ei ole. Võib-olla ainult seda, et oleks tahtnud kauem olla, aga kahjuks on niimoodi, et mingid pinged võivad kusagil meist mitteolenevatel põhjustel tekkida. Kogu aeg on midagi, midagi, midagi vaja. Keegi arvab, et võib juhtuda mingi ime, aga tavaliselt ei juhtu. Oleks võinud kauem olla, aga paraku otsustati teistmoodi."