"Sul on varsti kapp juba täis neid auhindu!" teatas Kuressaare keskkaitsja Märten Pajunurm, kui tuli embama FC Flora võrku kaks väravat löönud Otto-Robert Lippu, kes end Soccernet.ee-le intervjuud andma asutas.

Lipp tuli platsile 59. minutil, kui Flora juhtis 1:0. Peagi rohevalgete eduseis suurenes, aga siis lõi Lipp kaks väravat ja päästis Kuressaarele viigi. "Meil on põhimõtted paigas ja mehed teavad, mida tuleb väljakul teha. Kuna olen Romani käe all juba pikemalt mänginud, siis mul on need hästi selged. Läksin väljakule ja tegin seda, mida vaja oli," sõnas ta.

Väravaid iseloomustas päevakangelane nii: "Kui enne 1:2 väravat palli sain, proovisin kohe värava peale liikuda. Ega Floral palju mehi kaitses polnud. Hakkasin neid ükshaaval võtma ja tuli niimoodi väga hästi välja! 2:2 värava puhul pidin selle positsiooni sisse võtma ja vedas, et pall niimoodi ette kukkus."

Stopp! Meisterliku löögi puhul on põhiline ju ikka oskus, mitte vedamine? "Eks ma selle nimel treenin, et oma võimalused ära lüüa. Tunnen end nüüd tugevamana. Olen pannud rõhku jõusaalile ja sellele, et mu keha poleks vigastustele nii vastuvõtlik. Ma ei usu, et veel päris tippvormis olen, aga tahan sinna jõuda."

Lipul on selja taga raske aeg. 2020. aasta suvel sai ta raske põlvevigastuse, millest taastumine kestis kolmveerand aastat. Tänavu kevadel platsile naastes sai ta uuesti vigastada ning pidi taas kolm kuud mängupausi pidama enne, kui juulist saadik nüüd pidevalt meeskonda platsil aidata on saanud.

"Väga hea tunne on sellisel suurel staadionil mängida ja väravaid lüüa. Pere ja sõbrad näevad," sõnas Lipp ning loetles tähtsaid inimesi, kes talle kaasa elasid: "Koolist mõned sõbrad olid staadionil, tüdruk käis vaatamas, vanad koolivennad samuti. Ning ka telekas näidatakse mängu."

Kui pruut on tribüünil, siis on vist platsil ikka hoopis teine lennukus? "Muidugi, jah. Peab ikka tõestama, et oled kõva mees."