Luup peale | Wijnaldum ja sõbrad Oranžist Jalgpallitsirkusest korraldasid Eesti kulul kauni etenduse (galerii) (3)

Hollandi meeskond lõi Eestile viis vastuseta väravat. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Eesti meeste jalgpallikoondis lõpetas 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri selge 0:5 kaotusega Hollandile, kelle kasuks lõi kaabutriki kapten Georginio Wijnaldum. Eesti lõpetas C-alagrupi viimase kohaga, kaheksast mängust teeniti üks punkt, väravate vaheks 2:26.

Eesti esimeseks kirstunaelaks osutus õhuruumi kontroll. Õigemini selle puudumine, sest 6. minutil tabas peaga Wijnaldum ja 18. minutil duubeldas võõrustajate eduseisu Nathan Ake. Järgnenud viisaka perioodi lõpetas keskkaitsja Karol Metsa ränk eksimus, kes kaotas triblades palli. Wijnaldum lõi sealt 3:0, mille järel asus vahepeal ükskõiksusse kaldunud Holland taas vutti nautima.

Oranž Jalgpallitsirkus rõõmustas Johan Cruyff Arenale kogunenud pealtvaatajaid veel kahe ilusa tabamusega, mille autoriteks olid Wijnaldum ja 18-aastane Myron Boadu. Vahetusest sekkudes koondisedebüüdi teinud AZ Alkmaari 18-aastane ääreründaja Boadust sai esimene sel sajandil sündinud ja Hollandi koondise särgis värava löönud jalgpallur.

Eesti jõudis auväravale lähedale 90+1. minutil, kui Konstantin Vassiljev mängiti karistusala keskelt löögile. Eesti meeskonna kogenuima liikme madala ja tugeva pealelöögi suutis aga Jasper Cillessen püüda. Eesti jäi kahjuks taas kuivale.  Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

REKLAAM
1. Promes paremkaitses ehk Hollandi hoogne hoiak

"Me tahame publikut rõõmustada hea esituse ja kauni skooriga," sõnas Hollandi peatreener Ronald Koeman päev enne kohtumist, andes mõista, et soovib oma meeskonnalt näha rohkesti väravaid. Tema valik algkoosseisu osas andis selge signaali Koemani hoiakust: Eesti ründepotentsiaal on piisavalt tagasihoidlik, et selle hillitsemiseks pole vaja kaitseliini ilmtingimata kaitsjatega mehitada.

Paremkaitsjana ei rivistunud vastupidiselt ootustele üles mitte Denzel Dumfries, vaid Quincy Promes, kelle tööks koduklubis Amsterdami Ajaxis on mängida vasakpoolse ääreründajana. Tema meisterlikkus oli Eesti koondise jaoks avavilest saadik lisaoht, mis realiseerus kiiresti, kui 6. minutil andis Promes täpse tsenderduse, millest Georginio Wijnaldum avavärava lõi.

Muidugi oleks Luuk de Jongi väga heast kattest, mille taha jäi kinni Eesti vasakkaitsja Ken Kallaste, tekkinud võimaluse suutnud kvaliteetse tsenderdusega lõpetada ka Dumfries või mõni muu Hollandi koondislane, aga Promesi sellele positsioonile asetamisega andis Koeman meeskonnale ette kammertooni, mille järgi oranž jalgpalliorkester ka kohe mängima hakkas.

Pall pandi käima, Eesti liinid suruti kokku ning 1:0 sündiski mõned hetked pärast seda, kui kõik Eesti väljakumängijad välja arvatud Erik Sorga olid hoogsalt palli liigutanud Hollandi läbisöödu kartuses nii kokku tõmbunud, et sellest tervikust ei pidanudki mängima läbi, vaid sai mängida ümber. Kiire ja valusa avaväravaga haaras Holland mängu enda kontrolli alla.

2. Viisakad 30 minutit. Kas Holland andis initsiatiivi või Eesti võttis?

Veidi pärast Hollandi 2:0 väravat muutus Hollandi mäng laisaks. Isegi lohakaks. Avapoolaja viimased 20 minutit domineeris väljakul juhtunut igatahes Eesti meeskond. Mitu korda pääses löögile Erik Sorga, kelle 36. minuti sooritus lendas väravast mööda nii napilt, et pani Hollandi publiku ahhetama.

Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Ka teise poolaja alguses tundis Eesti end väljakul mugavalt ja vabalt. Mängiti sümpaatse julgusega ja tuldi Hollandi (mahedavõitu) pressingu alt välja. Rünnakud lõpetati päris sageli pealelöökidega. Oli viisakas mäng, kuniks Metsa eksimus kinkis Hollandile 3:0 värava, mis tõstis võõrustajate indu ja röövis Eestilt enesekindlust. Lõpusirge oli taas Hollandi šõu.

Kuidas toda esimese poolaja lõppu ja teise algust katnud umbes 30-minutilist viisakat perioodi hinnata? Kas Holland andis initsiatiivi või Eesti võttis? Mõlemat, sest kuigi Holland mängis vahepeal selgelt loiult pidi Eestil olema tahe ja eneseusk see oma hüvanguks keerata. Seega taandub hinnang lõpuks sellele, kas inimese meelest on klaas pooltühi või pooltäis.

3. Mets eksis rängalt, aga tegi õigesti

Karol Metsa eksimus 66. minutil, millest sündis kohtumise iseloomu oluliselt muutunud Wijnaldumi 3:0 värav, oli muidugi jäme. Selliseid asju ei tohi keskkaitsja endale lihtsalt lubada. Aga samas oli Metsa otsus suures plaanis õige. Kui Eesti kaitsjad ei võtaks palliga riske ja lööksid seda lihtsalt minema, oleks tegu antijalgpalli-laadse tootega.

Tõsi, tolles episoodis oleks Mets pidanud palli ilmselt pikalt ette mängima, aga enne toda eksimust oli ta korduvalt suutnud meeskonna osava ja enesekindla tegutsemisega surve alt välja tuua. Ragnar Klavan on Metsast kõrgema klassiga jalgpallur, sest on selles elemendis tugevam ning oskab paremini valida hetki, millal triblada, millal mitte.

Aga Metsa ränk eksimus ei muuda seda, et põhimõtteliselt oli tema hoiak ja meetodid tänases mängus õiged. Lahendus peitub suuremas osavuses ja tarkuses, mitte labasevõitu pidevas palli minemapeksmises. Teekond nimetatud sihtmärgini on vaevaline, aga neid kurve on pea võimatu sirgeks lõigata.

4. Jalgpallis ei ole kohta rassismil

Tänase mängu lõpptulemuse koht jalgpalliajaloos on tähtsusetumat sorti, sest Hollandil oli edasipääs tagatud ja Eestil viimane koht kindel. Seda kõike juba enne avavilet. Tõsi, Saksamaa jäi kodus kiiresti Põhja-Iirimaa vastu kaotusseisu, mis muutis aktuaalseks valikgrupi esimese ja teise koha jaotumise (kui Saksamaa poleks võitnud, oleks Holland võiduga endale napsanud esikoha ja parema asetuse finaalturniiri alagruppide loosimisel), aga see on suures plaanis kosmeetika.

Loodetavasti omab maailma jalgpallile hoopis tähtsamat mõju Hollandi koondise žest pärast 1:0 väravat, kui selle autor Georginio Wijnaldum (mustanahaline) ja Hollandi poolkaitsja Frenkie de Jong (valgenahaline) sättisid end vahetuspingi juures keskjoonekaamera ette ja tõstsid enda ette liidetud käed. Selge ja üheselt mõistetav žest, et jalgpallis ei ole rassismi kohta. Vähemalt mitte mängijate meelest, kes igal nädalal maailma erinevates otstes miljoneid fänne rõõmustavad ja vaimustavad.

Kahjuks leidub jalgpallipubliku seas mädanenud õunu. Holland sai seda väga valusalt tunda pühapäeval, kui publiku rassistliku käitumise tõttu peatati esiliigakohtumine FC Den Bosch – Rotterdami Excelsior. Hollandi tippjalgpallis polnud varem ühtegi kohtumist sel põhjusel peatatud ning mängu-eelsel pressikonverentsil rääkisid Koeman ja Wijnaldum rohkem rassismist kui eesootavast mängust. Sellest oli kahju, aga see oli vajalik.

Ning Wijnaldumi ja De Jongi žest oli samuti väga vajalik. Sportlastel on võim, sest neid jälgitakse. Ilmselt päris sageli ka kuulatakse. Nende sõnal on kaalu. Wijnaldum ja De Jong võtsid sõna maailma ees ja sõnum oli üheselt mõistetav: rassismil ei ole jalgpallis kohta.

5. Kuhu Uus Laine Hollandi kannab?

2016. ja 2018. aasta EM- ja MM-finaalturniiridelt kõrvale jäänud Hollandi meeskond kindlustas suurele lavale naasmise laupäeval Põhja-iirimaaga tehtud 0:0 viigiga. Hollandi jalgpalliliit, kes oli ilmselt veidi pahane meeskonna Belfastis tehtud esitusele osaks saanud kriitika peale, ei jätnud kasutamata võimalust rõhutada saavutatud läbimurret.

Avavile eel rulliti Johan Cruyff Arena murul lahti suur plagu, kus kirjas: "Euro2020, New Wave is Coming" ehk "Euro2020, uus laine on tulemas". Arvestades, et 2014. aasta MM-pronksi võitnud meeskonnast on koondises alles vaid Jasper Cillessen, Daley Blind, Stefan de Vrij, Wijnaldum ja Memphis Depay, on lõppenud valiksarja Uueks Laineks ristimine igati põhjendatud.

Kui kaugele see laine Hollandi meeskonna võib kanda? Frenkie de Jong, Matthijs De Ligt, Promes, Wijnaldum ja Virgil van Dijk on kõik väga kütkestavad jalgpallurid, kellele peaks olema mõne aasta perspektiivis üles ehitada midagi päris vägevat. Järgmise suve EM tuleb vast liiga ruttu, aga 2022. aasta MM-il võib "Hup, Holland, Hup!" medalimängudes kajada küll.

6. Kuidas edasi? Mõtlemisaeg algas nüüd

Tänane kohtumine oli peatreeneri Karel Voolaidiga suvel sõlmitud lepingu viimane. Saldoks on viis kaotust ja üks 0:0 viik. Kuue kohtumise käigus suudeti lüüa üks värav. Argumente on nii Voolaidile pikema ametiaja andmise poolt kui ka vastu. Jalgpalliliidu juhatusel eesotsas president Aivar Pohlakuga algas tänase lõpuvilega mõtlemisaeg. Otsusega seekord kiire pole, sest järgmised kohtumised on kavas alles märtsis. 

Protokoll:

19. novembril kell 21.45 Amsterdamis Johan Cruyff Arenal

Holland - Eesti 5:0 (2:0)
6., 66., 79. Georginio Wijnaldum, 19. Nathan Ake, 87. Myron Boadu

Hoiatused: -
Mänguolud: +6, kerge pilvisusega ilm, muruväljak suurepärases seisukorras
Pealtvaatajaid: 50 286
Peakohtunik: Davide Massa
Abikohtunikud: Alberto Tegoni, Stefano Alassio
Neljas kohtunik: Daniele Doveri (kõik Itaalia)

Holland: Jasper Cillessen, Matthijs de Ligt, Nathan Ake, Patrick van Aanholt, Davy Pröpper, Calvin Stengs, Georginio Wijnaldum, Frenkie de Jong (75. Kevin Strootman), Luuk de Jong (63. Wout Weghorst), Memphis Depay (46. Myron Boadu), Quincy Promes.
Varus: Jeroen Zoet, Marco Bizot, Joel Veltman, Stefan de Vrij, Steven Berghuis, Kevin Strootman, Daley Blind, Myron Boadu, Wout Weghorst, Donny van de Beek, Denzel Dumfries.

Eesti: Sergei Lepmets, Taijo Teniste (61. Nikita Baranov), Joonas Tamm, Karol Mets, Ken Kallaste, Mihkel Ainsalu, Ilja Antonov, Sergei Zenjov (76. Frank Liivak), Henrik Ojamaa (83. Mattias Käit), Konstantin Vassiljev, Erik Sorga.
Varus: Marko Meerits, Matvei Igonen, Gert Kams, Artur Pikk, Nikita Baranov, Märten Kuusk, Vladislav Kreida, Mattias Käit, Martin Miller, Sander Puri, Frank Liivak, Henri Anier.

Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
8
7
0
1
30:7
21
2.
Holland
8
6
1
1
24:7
19
3.
8
4
1
3
9:13
13
4.
8
1
1
6
4:16
4
5.
8
0
1
7
2:26
1

SEOTUD LOOD
SEOTUD PILDID
SEOTUD MÄNGUD
3 kommentaari

Steve Kullus   •  
(176.46.111.***)
Eesti liigub õiges suunas, loodetavasti saab Voolaid jätkata.
parool_on_123456   •  
(91.129.96.***)
Tundub, et suurepärane abitreener on meeskonnale saadud. Häälestus ja enesekindlus on antud hetkeseisu arvestades päris ilus silmale vaadata. Kui nüüd vaid mängutaktiku ja kavala strateegi peatreeneriks saaks.
Timbu Limbu   •  
(82.131.114.***)
Jalgpallis loevad tulemused, mitte mängu ilu. Kui Voolaid jätkab peatreenerina, siis saame kindlasti järgmisel hooajal kogeda meelierutavat närvikõdi, paari-kolme ilusat väravat, aga ka suuri pakke. Islandi jalgpalli eduloost räägitakse ikka ja jälle, aga nende mänguilust pole ma midagi kuulnud.
Voolaidil jäi ka eelnevatel aastatel noortekoondistega valiktsüklis võiduarve avamata, A koondisega jätkab ta seda kurba seeriat täna ja teeb seda ka tulevikus. Eksootiliste saareriikide vastu võib ju sõprusmängus õnnestuda, aga punktidele mängudes tulemused optimismile ruumi ei jäta.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Griezmann valiti EM-i parimaks mängijaks
PORTUGAL ON EUROOPA MEISTER!
DRAAMA! Üllatusmehe lisaajavärav kõmmutas Ronaldota Portugali Euroopa meistriks!  (Vaata väravat!)
EM-I FINAAL!
1984, 1998... 2016?
EM2016
SAKSAMAA - PRANTSUSMAA JÄRELKAJA
KORRALDAJAMAA FINAALIS
15. Euroopa meistri selgitavad Prantsusmaa ja Portugal
Antoine Griezmanni turniiri viies ja kuues värav tõi korraldajamaale Prantsusmaale 2:0 võidu Saksamaa üle ning koha pühapäeval Saint-Denis toimuvale finaalis.
EM2016
PORTUGAL - WALES
Ronaldo ja Nani viisid Portugali 12 aasta järel taas finaali
Walesi unelm sai resoluutse lõpu, kui lõpuks ometi veenvat mängu näidanud Portugal alistas Briti saarte komeedi 2:0.
EM2016
ISLAND VÄLJAS
SAKSAMAA POOLFINAALIS
Saksamaa lõpetas ülipõneva penaltiseeriaga Itaalia-needuse
Kogu mängu initsatiivi hoidnud Saksamaa ei lasknud hoolimata Jerome Boatengi ajulühisest suurturniiride võidupõual Itaalia vastu jätkuda - 1:1 normaalaja järel kindlustas Saksamaale koha poolfinaalis üheksandas penaltivoorus Jonas Hector.
EM2016
WALESI IME
PORTUGAL EDASI
Portugal võitis penaltiseerias ja pääses poolfinaali!
54 aastat agooniat
EM2016
54 aastat agooniat (0)
 
https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK