Eesti suurte jalgpalliauhindade – meistritiitel ja karikas – omanike nimistusse kirjutati laupäeva õhtul A. Le Coq Arenal uus rida, sest Paide Linnameeskond alistas tänu Siim Lutsu 109. minuti väravale 1:0 Nõmme Kalju ning võitis klubi ajaloo esimese trofee.

Mäng käis mõisa peale, sest lisaks karikale oli mängus ka koht Konverentsiliiga esimeses eelringis, millega kaasneb klubile paarsada tuhat eurot auhinnaraha. Võitja sai endale au, kuulsuse, raha ja Euroopa, kaotajale jäid tühjad pihud. Sääraseid karikafinaale kohtab Eestis harva.

• Ragnar Klavan: olla osa ajaloost on väga tore!
• Karel Voolaid: pisipoeg nägi, et paps oskab võita!
• Igor Subbotin: poisid olid super, andsid endast kõik
• Cardoso kiitis Paide vahetuste mõjujõudu ja osutas jooksurammu lõppemisele
• Siim Luts: karikavõit Paidega on eriti südamelähedane ja tähtsam kui eurokoht
• Tipphetked: Deabeas luhtas penalti, aga Siim Lutsu vasak jalg tõi Paidele karikavõidu

Viimati 2015, kui vastased olid täpselt samad. Toona võitis Kalju 2:0, mis oli täiesti ootuspärane tulemus, sest Paide ei kuulunud toona Eestis veel medalinõudlejate sekka. Vahepealse seitsme aastaga olid asjad edasi liikunud ja muutunud. Paide on Eesti esineliku kindel liige, aga tänaseni ainuke, kelle auhinnakapp võidukarikateta. Lutsu väravaga see viga parandati.

Võitu tähistati nii nagu peab – hoogsalt. Näiteks peatreener Karel Voolaid alustas intervjuud kuivades riietes, aga lõpetas spordidirektori Gert Kamsi poolt pritsitud vahuveinist tilkuvana. President Veiko Veskimäe arvas, et oleks paslik, kui artikli pealkiri Voolaidi saavutust ja võitu ikka kõvasti kiidaksid. A. Le Coq Arenal valitsev ülevoolava õnnelikkuse aura!

Mäng ise oli, nagu suurtele panustele mängitavatele finaalidele omane, kinnine ja võimaluste vaene. Kumbki ei tahtnud riskida ning mängis kaitses kindla peale. Paide alustas sihikindlamalt, teenides esimese paarikümne minutiga kolm arvestatavat standardolukorda, aga Kalju haldas need suuremate probleemideta ära.

Kalju ohustas esimest korda 31. minutil, kui Kaspar Paur andis vasakult terava tsenderduse, mille Ragnar Klavan klaariks lõi. Teise poolaja alguses sai Kalju mängu enda kätte ja teenis mitu nurgalööki, aga Paide vahetused – Sergei Mošnikov ja Ebrima Singhateh sisse, Kaimar Saag ja Edgar Tur välja – aitasid neil tasakaalu taastada.

Kalju teenis küll nurgalööke, aga pealelöökidega need ei päädinud. Normaalaja lõpus ohustas Paide, aga Deabeas ei suutnud omaks võtta Karl Mööli head söötu ning 90+4. minutil teenitud nurgalöögi suutis Kalju teisel katsel klaarida. Karikafinaal suundus lisaajale, täpselt nagu 2019. aastal, kui Kalju seal viimati mängis. Toona jäid nad 1:2 alla Narva Transile ja kaotus tuli vastu võtta ka seekord.

96. minutil pääsesid Mošnikov ja Singhateh Kalju karistusalas kombineerima, sest nõmmekate kaitsjate jalad töötasid vastase omadest aeglasemalt. Olukord lõppes nii, et Marko Meeritsa näppude taha takerdunud Mošnikov kukkus ja kohtunik Martti Pukk määras penalti. Lööma asus Deabeas, aga penalti oli kehv. Meerits tõrjus. Pallini jõudis esimesena Mošnikov, aga lõi peaga üle.

See oli potentsiaalne murdehetk, mis võinuks Paidet muserdada ja Kaljut innustada. Aga Paide ei murdunud, vaid jätkas vastase pitsitamist ning tasu saadi kätte 109. minutil, kui Karl Mööl võitis keskväljal võitluse lahtise palli nimel ning algatas rünnaku. Sööt Siim Lutsule, kes sättis palli vasaku jala peale ja lõi madalalt.

Löök ei läinud ülearu posti kõrvale, aga võttis enne Meeritsani jõudmist põrke, mis ilmselt väravavahti veidi eksitas. Käe sai Kalju puurivaht pallile vahele, aga võrku see ikkagi jõudis. Paidel oli eduseis käes ja sellest hoiti kinni. Kalju teenis 114. minutil karistuslöögi 25 meetrilt, aga Paide müür tegi töö ära.

Enamaks Kaljul jõudu polnud ja klubi peab eurosarjakohtumisi teist hooaega järjest kõrvalt vaatama. Soccernet.ee tähelepanekud:

Karikavõitja kõlab uhkemalt kui hõbe- ja pronksmedalist, sest võit on võit. Võit tähendab, et mitte keegi ei jäänud ette või kõrvale, vaid kõik ikkagi selja taha. Paide oli parem kui Levadia. Paide oli parem kui Flora. Paide oli parem kui Kalju. Kõigist teistest samuti. Nad olid tänavustel karikavõistlustel Eesti kõige parem meeskond.

Tunamullune hõbemedal oli klubi jaoks samuti märgiline saavutus ja suur õnnestumine, aga tõi paratamatult endaga kaasa võiduootuse. Jalgpallis on juba kord nii, et enda põlistamine käib läbi esikohtade ja mõne aasta eest medalikonkurentsi saabunud Paide on nüüd selles vallas oma saldo avanud.

Karikavõidu ametlik kestus on üks aasta, aga tema inspireeriv mõju palju pikem, sest kaasnevad ülevad tunded püsivad meeles ja annavad kõigile asjaosalistele jõudu keerulisematel hetkedel, mida tippspordis samuti alati ette tuleb. Paide jõudis nüüd ühte sihtpunkti pärale ning saab edasist teekonda jätkata julgema, uhkema ja vahvamana!

2. Nõmme Kalju igatses väga nii Alex Matthias Tamme kui ka German Šleini

Kalju ründaja Alex Matthias Tamm oli küll protokollis ja istus ka vahetuspingil, aga ilmselt ennekõike KTM-reegli täitmiseks, sest A. Le Coq Arenal liigelnud juttude järgi ootab teda nädala eest Narvas saadud vigastuse tõttu mitme nädala pikkune võistluspaus ning ka peatreener Eddie Cardoso ütles pärast mängu, et Tamm ei olnud mänguvalmis.

Poolkaitsja German Šlein oli vigastustest prii, aga istus tribüünil, sest oli eelmisel pühapäeval Narvas mängitud poolfinaalis teeninud punase kaardi, millega kaasnes võistluskeeld. Kalju igatses mõlemat mängijat, sest nende pakutavad omadused olid puudu ega võimaldanud nõmmekatel kohtumist kordagi mehiselt enda haardesse saada.

Kalju oli küll teise poolaja esimese pooltunni domineerivam pool, aga sel perioodil polnud nende mänguline ülekaal kordagi võrreldav sellega, mille saavutas Paide lisaajal. Tamme vahetusmees Aleksandr Volkov on hoopis teist tüüpi ründaja, kelle trumbiks on kiirus, mitte palli mahavõtmine ja rünnakute kokkusidumine ning karistusalas jõuliseks sihtmärgiks olemine.

Tamme platsil viibimine pikendab Kalju rünnakuid, sest pall jääb ette pidama. Volkov kaotas selle duellides Ragnar Klavani ja Abdul Razak Yusifiga kiirelt. Ning Šleini puudumine vähendas Kalju suutlikkust keskväljaduellide võitmisel. Nikita Komissarovi ampluaa on veidi teistsugune, Šleini energia oli Kalju keskväljalt puudu.

3. Karel Voolaid tõestas, et oskab suuri ja tähtsaid mänge võita

Paide peatreener Karel Voolaid on Eesti üks kritiseeritumaid jalgpallitreenereid. Peamiseks põhjuseks tema 14-mänguline ametiaeg Eesti koondise peatreenerina (2019-20), mille koondsaldoks jäi 0 võitu, 4 viiki ja 10 kaotust. Et sel perioodil läksid Eesti meeskonnal mõned mängulõpud vussi, kleebiti Voolaidile külge "mängulõppude kaotaja" silt.

Kui Paide meeskond tänavuse Premium liiga esimeses ringis nii FC Flora, FCI Levadia kui ka Nõmme Kalju käest lõpuminutite väravatest üheväravalise kaotuse sai, tuletati see kõik uuesti meelde. Ning Voolaid ei ole pime või kurt, vaid teadvustas olukorda. Viskas selle üle paar eneseiroonilist naljagi. Ning tõestas nüüd kahes ülipingelises karikamängus, et oskab küll suuri ja tähtsaid matše võita.

Poolfinaal FC Floraga sai lahenduse penaltiseerias, finaal Nõmme Kaljuga lisaajal. Tänase mängu kaal eurosarjapääsmest tulenevalt tohutu ning Voolaidi kriitikutel olid sarkastilised märkused juba valmis seatud. Need lähevad nüüd sahtlisse või paberihunti, sest Paide peatreener koostas asjakohase mänguplaani, häälestas võistkonna tabavalt ja tõi vahetustega vajalikud rütmimuudatused.

Karikafinaal oli Paide juhendajalt eeskujulik treeneritöö. Preemiaks võimalus naasta rahvusvahelisele areenile, kus tal Eesti koondise peatreenerina võidurõõmu maitsta ei õnnestunud. Juulis uus katse Paide eesotsas.

Paide ridadest kellegi esiletõstmine on tegelikult keeruline, sest võistkond tegutses väga ühtlaselt ja kollektiivselt. Keskväljal paistis julgete ja enesekindlate lahendustega silma Kevor Palumets, vahetusest sekkusid teravalt Sergei Mošnikov ja Ebrima Singhateh, Ragnar Klavan oli kindel kindlus, Siim Luts lõi võiduvärava ja Karl Mööl andis talle resultatiivse söödu.

Deabeas eksis küll penaltiga, aga ei minetanud 120 minuti jooksul kodagi distsipliini, vaid esitas ikka ja jälle Kalju kaitsjatele väljakutseid, mis nad lõpuks piisavalt ära väsitasid, et väravaepisoodis tegutseti Lutsu vastu töntsilt. Et mängu iseloom osutus kõrgete panuste tõttu selliseks, kus mõlemad ootasid vastase eksimust, väärib esile tõstmist kaitsja.

Abdul Razak Yusif on ligi kahe Paides mängitud aasta jooksul paistnud silma nii hea kui ka halvaga, sest väga head partiid on vaheldunud hoopis kehvematega. Sekka on sattunud täielikke katastroofe. Paistab, et 20-aastane keskkaitsja on jõudnud küpsuse poolest uuele tasemele. Kindel, hoolikas, osav, enesekindel ja julge partii.

Mitteametlik protokoll:

21. mail kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Nõmme Kalju FC - Paide Linnameeskond 0:1 (0:0; 0:0; 0:0)
109. Siim Luts

Hoiatused: 63. Giannis Tsivelekidis, 81. Kaspar Paur, 84. Eddie Cardoso (peatreener), 96. Marko Meerits, 105+2. Argo Arbeiter (spordidirektor), 106. Yohan Mannone - 34. Edgar Tur, 76. Joseph Saliste, 84. Kevor Palumets, 110. Dominique Simon
Realiseerimata penalti: 97. Deabeas
Mänguolud: +12, vahelduv pilvisus, tuuline ilm, muruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 1358
Peakohtunik: Martti Pukk
Abikohtunikud: Aron Härsing, Risto Eelmaa
Neljas kohtunik: Andrei Karhu

Kalju: Marko Meerits, Henri Järvelaid (98. Trevor Elhi), Giannis Tsivelekidis, Yohan Mannone, Mihhail Babitšev, Andri Markovitš, Nikita Komissarov, Igor Subbotin, Pavel Marin (80. Maksim Gussev), Kaspar Paur (98. Welves), Aleksandr Volkov (105+2. Stanislav Tsõmbaljuk).
Varus: Henri Perk, Trevor Elhi, Stanislav Tsõmbaljuk, Maksim Gussev, Artur Šarnin, Alex Matthias Tamm, Welves.

Paide: Mihkel Aksalu, Joseph Saliste, Abdul Razak Yusif (98. Kristjan Pelt), Ragnar Klavan, Andre Frolov, Karl Mööl, Kevor Palumets (88. Dominique Simon), Siim Luts, Edgar Tur (69. Sergei Mošnikov), Deabeas, Kaimar Saag (62. Ebrima Singhateh).
Varus: Ebrima Jarju, Kristjan Pelt, Hindrek Ojamaa, Dominique Simon, Sergei Mošnikov, Ebrima Singhateh, Robi Saarma.