Eesti rahvuskoondis kohtus täna maavõistluses võõrsil Ukrainaga ja kaotas neile teise üleminuti karistuslöögist 0:1.

• Vaata Jana Pipra galeriid mängust siit või uudise alt!
• Voolaid: oleks meile avapoolajal viis tükki löödud, oleks valusam
• Valusalt nullimängust ilma jäänud Igonen: selles mängus on väga lihtne aru saada, mis on mu mängus halb ja mis hea
• Koondisesse naasnud Anier: oli tunne, nagu oleksin mänginud number kaheksa peal, aga pean meeskonnale appi langema
• Kuusk: see andis nii mulle kui teistele noorematele mängijatele vastused, millega on vaja tööd teha, et kõrgema tasemega klubisse saada
• Ukrainlaste legend Ševtšenko: Eesti paneb hästi tsoone kinni

Mäng algas mõneti kurjakuulutavalt, kui vasakkaitsja Artur Pikk söötis palli ukrainlasele jalale, mis kulmineerus Artjom Besedini terava pealöögi ja Matvei Igoneni hiilgava tõrjega. See mõjus aga vist äratuskellana, sest seejärel Eesti vastast enam enda karistusalla ei lubanud.

Ukraina võttis pallivaldamise totaalselt enda hallata, aga avapoolaja esimese poolega ei suutnud nad Eesti kaitsjate vahel auke leida, mille toel ohtliku rünnakuni jõuda. Esimese kolmveerandtunni teine osa tõi selles osas kerge muutuse. Samas peamiselt prooviti ikkagi kaugelt ja Besedini, Mikola Matvijenko, Viktor Kovalenko ning Eduard Soboli sooritused olid küll korralikud, ent ebatäpsed või Igoneni kontrolli all.

Eesti jõudis vastase karistusalasse täpselt kahel korral, ent ei Vladislav Kreida nurgalöögist ega Frank Liivaku katsest löögini valges rüüs mänginud külalised ei jõudnud.

Teisel poolajal kulges mäng suures plaanis samamoodi. Ukraina valdas palli, aeg-ajalt proovis kaugelt, Igonen kontrollis. 75. minutil tõid Eesti vahetusmehed natuke ärevust, kui Ilja Antonov kasti taha pehme tsenderduse lasi, millest Sergei Zenjov ühe puutega väravale lajatas – napilt üle.

Matši saatus otsustati teisel üleminutil, kui Roman Bezus lõi enda teenitud karistuslöögist (Vladislav Kreida vastu) palli müüri rikošetiga värava vasakusse nurka. Igonen oli juba liikumas teisele poole ja saatis Zenjovi peast tugeva puute saanud mänguvahendi maandumist väravavõrku vaid silmadega. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

1. Jooksuduelliks kujunenud ujumiseksam

Enne mängu sõnastasime Ukraina – Eesti mängu ujumiseksamiks, sest vette visati mehed, kes pidid näitama, kas nad on valmis sel tasemel toimetamiseks. Avapoolaeg eriti, aga ka laiemalt oli mäng Eesti jaoks kõva jooksuvõistlus. Eesti toimetas ilma pallita ja pidi keskenduma korralikule kaitsetööle.

Arvestades, kui soliidselt püsisid Eesti liinid ja kui raske oli Ukrainal viimases faasis taskute leidmine, võib kaitseplaanis mängu suures pildis õnnestunuks pidada.

Mis puudutab enese palliga mängu ja kaitsest rünnakule ülesehitust, siis see oli pehmelt öeldes nadi ja tihtipeale puudulik. Eestlased eksisid sundimatutes olukordades ja head klappi ei saavutatud. Mõnes mõttes oli see ka natuke ennustatav, sest taoline koosseis oli ülimalt eksperimentaalne ning kokkumängu puudumine andis tunda.

Teiseks poolajaks tõstis Eesti natuke oma liine ja liigutas ka ühe keskpoolkaitsja veidi kõrgemale, aga oluliselt paremaks see mängupilti ei muutnud. Kas eksam läbiti või hoopis põruti? Ühest vastust pole, sest esitusi oli erinevaid. Ja kuigi 0:0 mängu puhul oleks kaitselahingu õnnestunuks osutamine toonud endaga antud valdkonna osas kiituse, siis kaotus elimineerib selle ning jätab hinge hoopis hambutu rünnaku.

2. Kaks kummalist äpardust saatuslikel hetkedel

Kuivõrd avapoolaja mäng oli üldiselt üsna ühetaoline, kust nappis mõlema meeskonna õnnestumisi, torkasid eredalt silma mõlema tiimi eriskummalised äpardused. 35. minutil sättis Sergi Sidortšuk omale karistusala taga ette ideaalselt kauglöögikohta – ta lükkas palli kergelt veerema, et siis täiest jõust virutada.

Kummalisel kombel lõi ta aga enda poolt mugavalt kontrollitud pallist totaalselt mööda, mis tõi tribüünil kaasa kergemat sorti naerupahvakud. Mees ise ei suutnud samuti uskuda, kuidas selline asi juhtuda sai.

44. minutil pakkus Eesti tollele momendile vastuse, kui Gert Kamsi tsenderduse järel lükkas Henri Anier karistusalas palli löögimomendiks ette Frank Liivakule. Flora ääreründaja aga kukkus maha veel enne, kui ta löögi teele oleks jõudnud saata. Ülihea väravavõimaluse asemel said eestlased vaid pettunult ahhetada.

Zaporižžja võõrustas Ukraina koondist ajaloos esimest korda. Juba enne mängu oli kohalikelt kuulda, et see on kogu linnale ja sealsetele elanikele suur asi. Nii polnudki imestada, et juba paar tundi enne avavilet olid esimesed fännid staadioni ümber kogunemas.

Kui matš algas, olid tribüünid täis ja kuigi lahingu toimumispaik ebatavaline, siis Ukraina ultrafännid kenasti kohal ja hõigetega omasid toetamas. Ka tavapublik oli selgelt motiveeritud omasid ergutama ja õhtut nautima. Kui mäng oli igav, tehti Mehhiko laineid. Kui taheti kunstilist õhkkonda, süüdati nutitelefonidel taskulambid ja tõsteti need kõrgele. Kui oli vaja esineda poliitilise avaldusega, sest Krimm on annekteeritud ja vaid paarisaja kilomeetri kaugusel on Donbassi sõjakolle, skandeeriti "Putin huilo!". Kui taheti püro ja pauku teha, tehti sedagi.

Olgu muuga kuidas on, aga Zaporižžja nautis Ukraina ja Eesti matši täiel rinnal. Seejuures hoiti müra üleval suhteliselt pidevalt, sest kohalesõitnud Eesti fänne oli nende kõrval kuulda vaid episoodiliselt.

4. Igonen esitas Lepmetsale väljakutse

Kuigi Eesti pidi lõpuks leppima väga valusa kaotusega, siis plusspoolele saab kanda väravavaht Matvei Igoneni tugeva partii. Kindlasti on koondise väravavahtide treeneril Mart Poomil talle päris mitmeid näpunäiteid, ent oma mitmete paraadtõrjetega päästis Igonen mängu inetuks minemisest.

Viimasel ajal on Eesti esiväravavahiks olnud Sergei Lepmets, ent täna nähtu põhjal ei saa Levadia puurivaht end väga mugavalt tunda.

Protokoll:

14. novembril kell 19.00 Zaporižžjas Slavutitš Arenal

Ukraina - Eesti 1:0 (0:0)
90+2. Roman Bezus

Hoiatused: 83. Eduard Sobol - 50. Mattias Käit, 77. Nikita Baranov, 87. Sergei Zenjov
Mänguolud: +8, pilves ilm, muruväljak heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 11 756
Peakohtunik: Juan Martinez Munuera
Abikohtunikud: Roberto Alonso, Teodoro Sobrino Magan (kõik Hispaania)
Neljas kohtunik: Vitali Romanov (Ukraina)

Ukraina: Andri Lunin, Eduard Sobol, Mõkola Matvijenko (46. Artjom Šabanov), Igor Plastun, Sergi Bolbat, Jevhen Šahov (75. Volodõmõr Sepeljov), Sergi Sidortšuk (46. Dmõtro Ivanisenja), Viktor Kovalenko (46. Vitali Bujalski), Viktor Tsõgankov (46. Roman Bezus), Andri Jarmolenko (66. Marijan Šved), Artjom Besedin.
Varus: Juri Pankiv, Volodõmõr Šepeljov, Artjom Šabanov, Marijan Šved, Roman Jaremtšuk, Andri Pjatov, Dmõtro Ivanisenja, Vitali Bujalski, Roman Bezus, Oleksandr Karavajev, Vitali Mõkolenko.

Eesti: Matvei Igonen, Gert Kams (46. Taijo Teniste), Nikita Baranov, Märten Kuusk, Artur Pikk, Vladislav Kreida, Mihkel Ainsalu (62. Ilja Antonov), Mattias Käit (70. Konstantin Vassiljev), Sander Puri (82. Ken Kallaste), Frank Liivak (62. Sergei Zenjov), Henri Anier (70. Erik Sorga).
Varus: Sergei Lepmets, Marko Meerits, Joonas Tamm, Karol Mets, Ken Kallaste, Taijo Teniste, Ilja Antonov, Martin Miller, Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov,  Henrik Ojamaa, Erik Sorga.