Kus on tõde, kus on vale? Statistika laidab Sappineni ja kiidab Eesti teravust (6)

Eesti kasuks kaks väravat löönud Rauno Sappinen. Foto: Brit Maria Tael

Nii Eesti kui ka paljud teised Euroopa koondised ja kõrgliigad kasutavad statistika-agentuuri InStat teenus, kelle leivaks on kohtumiste statistilisteks algosadeks lahtilammutamine. Soccernet.ee uuris pühapäevase Rahvuste liiga kohtumise Eesti – Põhja-Makedoonia (3:3 viik) InStati raportit ning tuvastas nii mõnedki ootamatud ja huvitavad nüansid.

Enne numbrite juurde minekut tasub meenutada inglaste ütlust "on olemas valed, suured valed ja seejärel tuleb statistika", mille täpsema sõnastuse eest hoolitses sarjas "Jah, härra minister!" hiilgavalt Sir Humphrey Appleby, kes ütles: "Statistika? Sellega saab tõestada ükskõik mida. Isegi tõde!"

On olemas võistkondlikke pallimänge, mida annab statistika abil väga kenasti ja täpselt kirjeldada. Nende sekka kuuluvad näiteks korv- ja võrkpall, samuti ameerika pesapall ja kriket. Jalgpalliga on seis keerulisem, sest skooriühikuid on mängu jooksul väga vähe ning statistikaga keeruline kirjeldada pallita mängu töö kvaliteeti.

Samas ei saa jalgpallistatistikat tähtsusetuks pidada, sest nii mitmedki olulised ja asjakohased nüansid tulevad selle kaudu kenasti välja. Aga ainult statistikast juhindudes pole maailmas suurt edu saavutatud, sest emotsionaalset aspekti, mille tähtsus tippjalgpallis väga kõrge, sellega ei mõõda. Seda peavad treenerid timmima ja hindama ilma mõõdikute toeta.

REKLAAM

Nüüd aga Eesti – Põhja-Makedoonia kohtumisest numbrite keeles, ilma eelnevas lõigus kirjeldatud emotsionaalset aspekti arvestamata.

KAHEVÕITLUSED

Esiteks. Eesti kaotas kohtumise lõikes duellid 80:92, aga kui arvata tervikust maha kahe mängija saldo, muutuvad numbrid Eesti 78:72 võiduks. Kes need kaks mängijat on? Ründajad Rauno Sappinen ja Mark Anders Lepik, kes kaotasid duellid vastavalt 1:14 (!) ja 1:6. Lisaks ei teeninud nad kahepeale vastaselt ainsatki viga, aga tegid neid ise vastavalt neli ja ühe. Kui Lepiku loodetust kahvatum partii jäi silma, siis kaks väravat löönud Sappinen oli ju mängu kangelane...

Ilmselt oleme siin trehvanud olukorraga, kus statistika ei suuda täit tõde peegeldada, sest Sappineni mängu pole ju võimalik hinnata muudmoodi kui suure ja rasvase plussiga. Samas kaotas ta Põhja-Makedoonia keskkaitsjale Kire Ristevskile kõik kuus ja teisele keskkaitsjale Gjoko Zajkovile kõik neli kahevõitlust.

Tasub meeles pidada, et kaotatud duell võib võistkonnale hoopis kasu tuua, sest kui näiteks vastane võidab duelli, aga on Sappineni kohalolekust nii häiritud, et ei suuna palli omadele, vaid vastasele või jätab selle lahtiseks, kust mõni teine Eesti mängija selle üles korjab, on ju Sappineni kaotatud duell kokkuvõttes aidanud Eestil palli omanikuks saada.

Täiendus kell 9.28. Statistika mitmeti mõistetavust kirjeldab ka tõik, et vaatamata vaid 7% edukusele duellides ja neljale tehtud veale on selline näitaja nagu InStati personaalne indeks, mis igale mängijale omistatakse, hinnanud Sappineni kohtumise parimaks. Tema hinne on 328 (järgmine Eesti mängija on Mattias Käit 279-ga ja parim makedoonlane Stefan Ristovski 319-ga).

Eesti koondise ääreründaja Vlasi Sinjavski. Foto: Brit Maria TaelTeiseks. Arvestades, et Eesti 67 lahtisest mängust sooritatud rünnakust tulid läbi kesktsooni vaid 11 ning vastasel oli samaks näitajaks 92-st rünnakust 26 ehk Eesti ründas keskelt väga vähe ja Põhja-Makedoonia lihtsalt vähe, on ootuspärane, et kõige sagedasemad võitluspaarid leiab väljaku äärtest.

Vlasi Sinjavskil oli 9 duelli paremkaitsja Ristovskiga, millest ta võitis 1 ja kaotas 8. Sama palju kordi madistas Pavel Marin Leeds Unitedisse kuuluva vasakkaitsja Ezgjan Alioskiga. Marin võitis 3 ja kaotas 6 duelli. Enne Marinit paremal äärel tegutsenud Siim Luts jõudis Alioskiga pidada 7 duelli, millest võitis 1 ja kaotas 6. Need kolm paari olid ainsad, kes pidasid kohtumise jooksul omavahel vähemalt seitse duelli.

Siingi ei kipu statistika klappima väljakul nähtuga, sest Sinjavski oli ju Eesti ääremängijatest selgelt kõige ohtlikum, mängides võtmerolli esimese ja olulist rolli kolmanda värava sünnis. Samas ei peegelda kahevõitluste statistika Sinjavski triblamisi, mis õnnestusid 100%-liselt (viiest viis).

Kolmandaks. Enim kahevõitlusi kogunes Eesti mängijatest Mattias Käidi arvele, kes võitis 23-st duellist 13 ehk 57%. Eesti poolkaitsjate ja ründajate seas omas suuremat õnnestumiste hulka (8-st 5 ehk 63%) vaid Konstantin Vassiljev, kelle duellide üldarv (8) oli aga 20 põhikoosseisu kuulunud väljakumängija seas madalaim.

PILK TELESTATISTIKA SISSE

Statistika esitamine on saanud jalgpalliülekannete loomulikuks osaks, mis kahtlemata annab kohtumise jälgimisele juurde huvitava nüansi, mis omakorda jääb aga sageli pealiskaudseks, sest telestatistika tähendab üldjuhul vaid viie-kuue näitaja võrdlemist ega kätke endas nende numbrite sisse vaatamist.

Näiteks kui Vladislav Kreidal oleks tekkinud vastase väravast 35 meetri kaugusel mõte, et prooviks pommlöögiga ristnurka tabada, aga ta kütnuks 3 meetrit mööda ja 1 jagu üle nii, et vastaste väravavaht ei tee isegi murelikku sammukest, läinuks see kirja samasuguse väravast möödalöögina, nagu Konstantin Vassiljevi 29. minuti moment, kui ta Kreidalt söödu saanuna vasakult trahvikasti murdis ja vasaku jalaga tagumisest postist veidi mööda tulistas. Telestatistikas on need momendid täpselt sama väärtusega, aga iga vähegi jalgpalli mõistev inimene saab aru nende erinevast väärtusest.

Seega heidame InStati abil pilgu telestatistika sisse. Lõpuvile järel seekord statistika ETV otse-eetrisse ei jõudnud, aga vaheajal küll. Ära olid toodud järgmised näitajad: pallivaldamine, löögid väravale (neist raami), nurgalöögid, suluseisud, söödud (neist täpsed), vead, kollased ja punased kaardid.

Autori meelevaldse õigusega jätan edasise vaatluse alt kõrvale suluseisud (0:3), nurgalöögid (4:3), vead (20:8) ja kaardid (2:3) ning keskendume ülejäänule. InStati andmetel olid need näitajad järgmised: pallivaldamine 45:55, pealelöögid 11:13 (neist raami 6:4), söödud 399:588 (neist täpsed 314:497).

Esiteks pallivaldamine. 45:55 viitab üpris võrdsele mängule nagu ka skoor (3:3). Ühe võistkonna selgest ülekaalust võib rääkima hakata, kui pallivaldamise protsent on 60 või rohkem, kuid leidub päris palju anomaaliaid (nt Diego Simeone ja Madridi Atletico), keda vähene pallivaldamine ei sega kohtumisi domineerimast. Ning jalgpallisõbrad mäletavad vast, kuidas Glasgow Celtic alistas FC Barcelona 2:1 mängus, kus pallivaldamine kaotati 11:89…

InStati abil saab aga vaadata, kus ja millal see pallivaldamine toimus. Näiteks Eesti 1:1 värav oli loogiline, sest vahemikus 15.-30. minut oli Eesti pallivaldamise protsent 61. Selle perioodi käigus tekitati mitu võimalust ja lõpuks lõi Sappinen ka viigivärava, mille järel mäng tasakaalustus - 31.-45. minutil võitis pallivaldamise Põhja-Makedoonia 54:46.

Teise poolaja esimesel veerandtunnil oli peal Eesti 53:47, aga teisel veerandtunnil, mille sisse mahtus küll Sappineni 2:1 värav, aga ka Põhja-Makedoonia kasuks määratud, aga realiseerimata jäänud penalti, oli Eesti jaoks väga raske, sest pallivaldamine kaotati 22:78.

Peatreener Karel Voolaid reageeris edurivisse värskuse toomisega, vahetades sisse Lepiku ja Frank Liivaku. Kohtumise viimane veerandtund on pallivaldamise aspektist Eesti jaoks parem kui eelmine (37:63), aga nagu teame, siis 3:1 eduseisu kaitsmiseks sellest ei piisanud.

Ühe pallivaldamise keskmine kestus oli Eestil 13 ja Põhja-Makedoonial 15 sekundit. Vastase väljakukolmandikul suutis Eesti palli hoida 3 minutit ja 50 sekundit (17% Eesti pallivaldamise ajast), Põhja-Makedoonia aga 6.17 (20%). Perioode, kus pall püsis võistkonna käes 45 sekundit või rohkem, oli mõlemal meeskonnad kolm. 20-45 sekundit kestnud pallivaldamisi Eestil 22 ja Põhja-Makedoonial 28.

Eesti ja Põhja-Makedoonia mängisid Rahvuste liigas 3:3 viiki. Foto: Brit Maria Tael

Teiseks pealelöögid. Pealelöögid võitis Põhja-Makedoonia 13:11, aga raamidesse suundunud löökides oli parem Eesti 6:4 (NB! Eesti omavärav Põhja-Makedoonia pealelöögina kirja ei lähe).

Aga lisaks on InStat toonud välja, et 1) Eesti väljakumängijad blokeerisid 5 ja Põhja-Makedoonia omad 2 vastaste pealelööki, 2) karistusala seest lõi Eesti peale 9 (82% löökidest) ja Põhja-Makedoonia 8 korda (62%), 3) Eesti sooritas pealelöögi vastase väravast keskmiselt 14,0, Põhja-Makedoonia aga 17,7 meetri kauguselt.

Punktid 2 ja 3 viitavad, et Eesti mängis endale välja vastasest soodsamad pealelöögikohad ehk oli vastase karistusalas teravam kui Põhja-Makedoonia.

Kõige suurem tulevärk toimus vahemikus 60.-75. minut, kui sooritati 8 pealelööki (mõlemad meeskonnad 4), kunas mõlema poolaja esimesed veerandtunnid olid vaiksed 1.-15. minut Eestile 1:0, 46.-60. minut Põhja-Makedooniale 2:0.

Kolmandaks söödud. Eesti söödutäpsus oli 79%, Põhja-Makedoonial 85%. InStat jaotab söödud kolmeks: lühikesed (kuni 10 m), keskmised (10-40 m) ja pikad (üle 40 m). Edukaid lühikesi sööte andis Põhja-Makedoonia kaks korda Eestist rohkem (132:66), keskmiste (343:227) ja pikkade (22:21) lõikes oli seis võrdsem.

Eesti söödu keskmine pikkus oli 20,4 meetrit, Põhja-Makedoonial 18,3 meetrit. Kas see on märk, et pallita mäng ründefaasis, mille olulisust Voolaid mängu-eelsel pressikonverentsil rõhutas ja mida meeskond püüdlikult taotles, peab edaspidi olema veelgi parem? Lühem sööt jõuab ju suurema tõenäosusega kohale ja pall jääb meeskonna valdusse. Lühema söödu jaoks peab söödu adressaat end paremini pakkuma, mille jaoks tuleb olla liikuv.

Kui söötude hulga osas on Põhja-Makedoonia selgelt üle, siis ettepoole mängida proovitud söötude osas on Eesti kaotus väike (158:178), aga täpsete ettepoole antud söötude osas veidi suurem (97:125). Vastase karistusalasse antud söötude suhe 22:37 (neist täpsed 10:21) on veidi kummaline, kui meenutada, et Põhja-Makedoonia sooritas karistusalast Eestist vähem pealelööke.

MITMESUGUST

Pressingud. Jürgen Klopp ja pressing käivad kokku nagu sealiha ja hapukapsad. Ning Kloppi edu on tõstnud pressingut puudutava info varasemast oluliselt nähtavamale, aina enam jalgpallipublikust saab aru selle olulisusest ja mõistab nüansse.

InStat luges kokku, et Eesti tegi kohtumise jooksul pressi 19 ja Põhja-Makedoonia 16 korda, aga edukad oldi selles vastavalt 8 ja 10 puhul. Meeskondade pressingud aga erinesid liigiti. Põhja-Makedoonia eelistas kõrgeid pressinguid (6:11, neist edukad 1:7), Eesti aga madalaid (13:5, neist edukad 7:3).

Omavärava löönud Märten Kuusk (nr 2) võitis kõik viis enda väljakupoolel peetud õhuduelli, tema keskkaitsepartner Nikita Baranov (nr 21) oli aga Eesti parima sööduprotsendiga mängija. Foto: Brit Maria Tael

Märten Kuusk vs Nikita Baranov. 3. minutil omavärava löönud keskkaitsja tööpäev oli teguderohke, ta oli keskkaitsepartnerist Baranovist rohkem aktsioonis ning Kuuse arvele kogunes enam nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi.

Pallikaotusi (sisaldab ka valesööte) kogunes Kuuse arvele 10, millest koguni pooled sündisid enda väljakupoolel. Keskkaitsepartneri Baranovi samad numbrid olid 2 ja 1. Samas oli Kuusk koguni 12 olukorras mees, kes lahtise palli Eesti võistkonna valdusse võttis (Baranov tegi seda 6 korda). Kuusk võitis kõik 5 enda väljakupoolel peetud õhuduelli (Baranov 4-st 3). Kuusk võitis kaitsefaasis 10 duellist 7 (Baranov 7-st 6). Vaheltlõikeid kogunes Kuuse arvele 11, Baranovile 6.

* * *

Eesti koondis peab järgmise Rahvuste liiga kohtumise kolmapäeva õhtul, kui kell 21.45 minnakse A. Le Coq Arenal vastamisi Armeeniaga, kellele septembris võõrsil 0:2 kaotati. 

SEOTUD LOOD
SEOTUD MÄNGUD
6 kommentaari

purgeenius   •  
(193.143.10.***)
väga lahe statistika ja matemaatiline pilk mängule! Kuidas need andmed INstati jõuavad?
purgeenius   •  
(193.143.10.***)
"InStat has developed its own filming technology: it uses the panoramic 4K footage and then AI uses special algorithms to crop the frame to feature all field player on the screen"

nägin Alekokil ühte ca 8m poomi, millel oli küljes väga-väga palju väikseid kaameraid (ehk ca 20). On see Instatiga seotud?
footsoccer   •  
(91.129.111.***)
Söötmist peavad koondislased treenima....see on võtmetegur
rallikas   •  
(87.119.178.***)
See statistika näitab, et Sappinen ei sobi üksiku ründajaga mängivasse Eesti mänguplaani. Lõi kaks väravat, mis on väga hea. Esimene oli suurepärane ründajavaist, teisega oli õnne omajagu, kuid peamine et lõi ära.

Samas oli ta Leedu vastu sekkudes täiesti null. Olenevalt sellest kui vabalt Armeenia laseb Eestil palli lükata, on vastav ka Sappineni mängust osavõtt, sest ta ei ole ründaja kelle peale saab võitlusesse mängida. Pigem pane terav pall talle liikumisse, kui kehasse. Koduliigas saab ta nende kaitsjatega hakkama, aga koondisemängud on ikkagi midagi muud.
parool_on_parool   •  
(90.191.244.***)
See statistika ei näita kui palju ruumi vastase bkoondis meile andis. Umbes samapalju nagu sappinen saaks koduliigas.
purgeenius   •  
(193.143.10.***)
Mulle tundub ka, et selle 1. ründajaga süsteemis Sappinen kuidagi ei mängi välja nii nagu vaja (loomulikult need viimased väravad on supper jooksud kastis). Seda just mitte 16 kasti jooksudes, vaid kolmveerand väljakul, kus on ikka päris õnnetu seis.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Griezmann valiti EM-i parimaks mängijaks
PORTUGAL ON EUROOPA MEISTER!
DRAAMA! Üllatusmehe lisaajavärav kõmmutas Ronaldota Portugali Euroopa meistriks!  (Vaata väravat!)
EM-I FINAAL!
1984, 1998... 2016?
EM2016
SAKSAMAA - PRANTSUSMAA JÄRELKAJA
KORRALDAJAMAA FINAALIS
15. Euroopa meistri selgitavad Prantsusmaa ja Portugal
Antoine Griezmanni turniiri viies ja kuues värav tõi korraldajamaale Prantsusmaale 2:0 võidu Saksamaa üle ning koha pühapäeval Saint-Denis toimuvale finaalis.
EM2016
PORTUGAL - WALES
Ronaldo ja Nani viisid Portugali 12 aasta järel taas finaali
Walesi unelm sai resoluutse lõpu, kui lõpuks ometi veenvat mängu näidanud Portugal alistas Briti saarte komeedi 2:0.
EM2016
ISLAND VÄLJAS
SAKSAMAA POOLFINAALIS
Saksamaa lõpetas ülipõneva penaltiseeriaga Itaalia-needuse
Kogu mängu initsatiivi hoidnud Saksamaa ei lasknud hoolimata Jerome Boatengi ajulühisest suurturniiride võidupõual Itaalia vastu jätkuda - 1:1 normaalaja järel kindlustas Saksamaale koha poolfinaalis üheksandas penaltivoorus Jonas Hector.
EM2016
WALESI IME
PORTUGAL EDASI
Portugal võitis penaltiseerias ja pääses poolfinaali!
54 aastat agooniat
EM2016
54 aastat agooniat (0)
 
https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK