Mullusel Esiliiga B hooajal tõusid lisaks Nõmme Unitedile aste kõrgemale ka Vändra Vaprus ning Pärnu JK. Seega pallib Eesti tugevuselt teisel liigatasemel hooajal 2020 koguni kolm Pärnumaa jalgpalliklubi, kuna kahe uustulnuka kõrval jätkab Esiliigas ka meeste jalgpalli lõikes maakonna viimase 15 aasta edukaim meeskond Pärnu Vaprus.

Vändra Vapruse pikaaegne peatreener ning klubi juhatuse liige Ranet Lepik tõdes Soccernet.ee-le, et kuigi nii publikule kui mängijatele on kolme Pärnumaa klubi sattumine samasse liigasse atraktiivne, siis sportlikus plaanis see mingist Pärnu jalgpalli õitsengust ei kõnele.

"Avaldan ühe saladuse: üks põhjus, miks Vändra Vaprus tõusis Esiliigasse, oli see, et Pärnu Vaprus ei tõusnud Premium liigasse ning PJK tõusis koos meiega Esiliigasse. Oleks jäänud üks neist välja, siis ilmselt me poleks mänginud Esiliigat," tunnistas 39-aastane Lepik.

"See pole õitseng. See on erakordne juhtum, millest tuleks osa võtta ja mis on pigem atraktiivne publikule ning mängijatele, samuti võivad nende mängude iseloomud olla veidi teistsugused. Aga mina ütlen, et kui kolm meeskonda on ühest maakonnast Esiliigas, siis on midagi valesti, mitte ei ole õitseng."

Mis täpsemalt valesti on? "Pigem võiksid need jõujooned olla mil iganes viisil selgemini välja joonistatud. Mis eelised kellegil kasutamata on jäänud või oleme meie nii hästi teinud, seda ma ei oska öelda," arutles 00ndate teisel poolel Pärnu Vapruse särgis pikalt kõrgliigas mänginud Lepik. "Kui kolm klubi, kes starti pannes on täiesti erinevatel redeliastmetel, mängivad ikkagi samas liigas, siis keegi on midagi teinud hästi või keegi on midagi teinud halvasti."

Kellelegi näpuga näitama endine keskpoolkaitsja siiski ei hakanud: "Ma ei ole ka mingi maailmatark ja ei taha kedagi kritiseerida. Eks me kõik teeme siin kokkuvõttes kõike ühise eesmärgi, Eesti jalgpalli nimel."

"Millal tuli Pärnust viimati mingi väga hea tippjalgpallur? Millal tuli Pärnust viimati kindel rahvuskoondises mänguaega saav jalgpallur?" jätkas Lepik ning lisas, et talle ei meenu ka see, millal Pärnumaa klubid viimati noorte meistrivõistlustel medaliteni küündisid.

"Peame vaatama endale otsa – mina endale, samuti teised treenerid ja ka klubijuhid - miks see nii on? On ju proovitud igasugu ühismeeskondasid teha. Miks need asjad ei toimi? Ma arvan, et see on mingisugustes persoonides kinni. Kuna mängijate oskused pole võrreldes Tallinna, Viljandi ja teiste linnadega, kelle mängijad koondises on, esile tulnud, ju siis ei ole treenerite, klubijuhtide ja teiste jalgpalliga seotud inimeste suunamine olnud piisavalt heal tasemel. Samuti ei ole soosinud ka ümbritsev keskkond ja treeningtingimused. Kõik ei ole muidugi nii must-valge, kuid mingeid põhjuseid võib eelnevast otsida küll."

Maakonna-siseses võrdluses on Vändra eeliseks treeningtingimused

Vändra edestas üleminekumängude abil Esiliigasse tõusnud PJK-d hooaja lõpuks kuue punktiga. Igor Prinsi hoolealused on uute mängijate otsingul vaadanud ka piiri taha ning nõnda viibivad seal testimisel mitmed ukrainlased. Kuidas on selle valguses kahe rivaali jõuvahekorrad muutunud?

"Vaatame. Juba laupäeval mängime nendega ja mingisuguse pildi näitab see ära," vastas Lepik. "Mina küll ei tahtnud nendega üldse enne hooaega mängida, aga hallis tuleb mängida. Kui meie oleme kõikidele üsna must-valged ja kõik teavad, kes meil on, keda meil ei ole ning palju me treenime, siis PJK proovib oma võistkonda täiendada välismängijate näol. Eks see vahekord sõltubki sellest, millise koosseisu nad kokku saavad."

Kui palju on samas liigas pallides pärnakatega mängijate nimel konkureerimist? "Meie mängijad olid peale eelmist hooaega üsnagi atraktiivsed. Aga meie üks tingimusi Esiliigas jätkamiseks oli, et saaksime võimalikult palju säilitada eelmise hooaja koosseisu. Ka Pärnu meeskonnad rääkisid meie mängijatega, aga meil olid omavahel kokkulepped tehtud, et kui lähme Esiliigasse, siis lähme kõik koos."

Vändrat Pärnu klubidega võrreldes lausus Lepik: "Kui ma üldse võrdlen meie klubi, Pärnu Vaprust ja PJK-d, siis tegelikult on kõik mingis mõttes oma nägu. Meie poole hoiavad mängijad võib-olla seetõttu, et meil on see asi vabam. Ma ei taha öelda, et teeme seda niisama ja lõbu pärast, aga meil ei ole jalgpall elus number üks. Me tahame näidata, et ka ilma rahata ja südamega on võimalik teha asju hästi."

Just selle viimase moto baasil ei näe Lepik probleeme ka eurokohtadelt välja jäävatele Premium liiga klubidele makstavates solidaarsusmehhanismides ning potentsiaalses lõhes, mille see Esiliiga klubidega võrreldes tekitab. "Solidaarsusmehhanisid toimivad ju ka Esiliiga klubide puhul näiteks stipendiaatide näol. Jah, raha tekitab lõhet, aga ma südamest loodan, et Eestis on neid meeskondasid – ja neid kindlasti on veel peale meie -, kes tõestavad, et ilma rahata on võimalik asju hästi teha."

Küll on aga Vändras võrreldes pärnakatega selgeks eeliseks treeningtingimused, mis väljenduvad kvaliteetsemas kunstmuruväljakus. "100% võin väita, et Vändras on nii talvised kui suvised treeningtingimused paremad kui Pärnus. Samas on jõusaalide, rühmatreeningute jms-ga meil keerulisem ning seetõttu ei käi me erinevates fitness-trennides, bodypumpides jne. Me käime maadlussaalis maadlustreeneri all korra nädalas trenni tegemas."

Erakordselt soe talv on ka Vändra kunstmuruväljaku koormusele soodsalt mõjunud ning Pärnust ei ole seal meeskonnad see aasta treenimas käidud. "Eelnevatel aastatel käisid rohkem, kuna siis olid kehvemad aastad ja kunstmuru oli Pärnus jääs. Märgatavalt on aga tõusnud noortelaagrite Vändras korraldamise soov. Eelmisel aastal oli neid kokku viis, aga tänaseks päevaks on broneeritud juba kümme laagrit ning neist paar tükki on juba toimunud. See näitab ka mingisugust kvaliteeti."

Esiliigakoha teeninud Vändra peatreener kaalub tõusmist: seal piinelda pole kellelgi meeldiv (0)

Taavi Usta | Järgmise aasta esiliigast - Pärnu jalgpalli ideaalne tuhast tõusmise võimalus! (0)

Pärnu JK testib nelja ukrainlast (1)