Koroonaviiruse mõju jalgpallile Eestis, Euroopas ja maailmas. Tähtsad küsimused ja vastused (0)

Koroonaviirus seiskab maailma, sealhulgas ka jalgpalli. Foto: livescience.com

Eestis kuulutati neljapäeva õhtul välja eriolukord, mille kohaselt on peatatud laste huvialategevus (sh trennid) ning 1. maini keelatud spordivõistlused. Erinevaid meetmeid, pigem rangeid kui leebeid, on rakendatud ka mujal Euroopas ja maailmas. Mida tähendab see kõik jalgpalli ökosüsteemile?

Enne, kui asuda tõstatuvate rohkete küsimuste ja vastuste, mida on hetkel võimalik anda, juurde, tuleb rõhutada, et jalgpall kui valdkond kujutab tihedat niidistikku, kus üks muutuv tegur mõjutab koheselt väga paljusid teisi.

Kuna jalgpall on maailma populaarseim spordiala, on ta ka kõige põhjalikumalt kommertsialiseeritud ja ekspluateeritud. Eelkõige ajalise, aga ka rahalise ressursi mõttes. Armutu konkurents tähendab, et mehhanismid (näiteks võistluskalender) on viidud piiri peale. See omakorda tähendab suurt riski, et kui masinavärk seisma jääb, järgnevad vägevad plahvatused.

Millal Premium liiga, erinevate Euroopa riikide meistrivõistlused ja Meistrite liiga jätkuvad?
Ei tea. Praeguseks väljaöeldud tähtajad on kõik esialgsed. See, et Eestis on spordivõistlused keelatud 1. maini ei tähenda, et nad selle kuupäeva saabudes kohe jätkuvad. Kui olukord pole paranenud, lükkuvad spordivõistluste jätkumised veelgi edasi.

REKLAAM

Inglismaa Premier League'i otsus peatada mängud 3. aprillini ei ole mitte tohutult optimistlik, vaid esialgne meede. Arvestades pandeemia levimise mustreid, ei tasu arvata, et Inglismaal kolme nädala pärast mängudega jätkatakse. Ilmselt läheb aega ikka kõvasti kauem.

Meistrite liiga ja Euroopa liiga on peatatud tähtajatult. Euroopa jalgpalliliit (UEFA) korraldab teisipäeval videokoosoleku 55 liikmesriigi, Euroopa klubide ühenduse (ECA) ja Euroopa kõrgliigade ühenduse (European Leagues) ja mängijate ametiühingu (FIFPro) esindajate vahel, et arutada edasisi samme.

Millised variandid laual on?
Sisuliselt mitte ainsatki, sest variantide arutamiseks peaks olema teada, millal mängudega jätkata saab. Sellest teadmisest on Euroopa (jalgpall) aga hetkel päris kaugel, sest koroonaviiruse epideemia alles kogub hoogu. Arutada saab ainult võimalikke stsenaariume.

Milline on kõige positiivsem stsenaarium?
Koroonaviirus surutakse maha mai alguseks ehk paari kuuga, mille järel mängitakse lõpuni riiklikud meistrivõistlused riikides, kus need pooleli jäid (nt Inglismaa, Saksamaa, Hispaania), ning alustatakse riikides, kes kasutavad kevad – sügis hooaega (nt Eesti, Soome, Island). Samuti jätkatakse Meistrite ja Euroopa liigaga sealt, kuhu pooleli jäädi.

Võib-olla leitakse võimalus isegi riiklike karikasarjade lõpuni mängimiseks. Isegi väga tiheda võistluskalendri puhul läheks hooaja lõpetamiseks vaja vähemalt kahte kuud. Seejärel tehtaks väike paus ja hooaega 2020-21 saaks alata enamvähem ettenähtud ajal või natuke pärast seda. Eurosarjade eelringid lükkuksid samuti natuke edasi, aga kõigi osapoolte püüdluste tulemusel jõuaks jalgpallikalender jõuludeks tavapärasesse rütmi.

FC Barcelona staarid Gerard Pique ja Lionel Messi. Foto: UEFA Twitter

Milline on kõige negatiivsem stsenaarium?
Koroonaviirus ei võimalda jalgpallielul niipea jätkuda, mistõttu läheb aastakümnete jooksul sisse töötatud võistluskalender lootusetult umbe. Kui viirusest lõpuks (näiteks millalgi sügisel) võitu saadakse, algavad isekusest kubisevad vaidlused selle üle, kuidas peaks jätkama, aga konsensust ei saavutata, sest kõigile osapooltele sobivat lahendust pole.

Mille üle erimeelsused tekivad?
Kui näiteks USA profiliigades (NBA, NHL, NFL) mõjutab eelmine hooaeg järgmist minimaalselt (sellest sõltuvad drafti järjekord ja võistluskalender), siis jalgpall on üles ehitatud põhimõttel, kus uue hooaja võistlustel osalevad klubid selguvad eelmise hooaja sportlike tulemuste põhjal.

Kes pääseb Meistrite liigasse, kes Euroopa liigasse, kes tõuseb kõrgliigasse, kes langeb sealt välja? Hooajaks 2020-21 neile küsimustele vastuse andmiseks on vaja hooaeg 2019-20 lõpuni mängida. Kui seda ei juhtu, tuleb võistlustsükli jätkamiseks kellelegi liiga teha.

Variant üks oleks hooaeg 2019-20 täies mahus tühistada, mis võimaldaks siis, kui koroonaviirus seljatatud, alustada puhtalt lehelt. Tühistamine tähendaks aga, et kõik senised hooaja jooksul saavutatud tulemused ei loeks midagi. Keegi ei tuleks meistriks, keegi ei kukuks liigadest välja, keegi ei tõuseks ülespoole. Ebaselge oleks ka, kuidas jagataks ettenähtud auhinnaraha.

Variant kaks oleks lõpetada hooaeg nüüd ja praegu. Seda saaks kasutada ainult meistrivõistluste puhul (erinevad karikasarjad jääksid poolikuks ehk lõpuni mängimata). Sel juhul loetaks praegune tabeliseis lõplikuks, mille põhjal jagataks välja tiitlid ja eurosarjakohad ning määratakse väljakukkujad ja tõusjad.

Variant kolm oleks hooaeg seisaku lõppemise järel lõpuni mängida, aga mingis lühendatud formaadis. Itaalias näiteks käidi välja meistrivõistluste kiire lõppmängu ehk play-off'i mõte. Ilmselt on võimalik välja mõelda ka variant neli, viis, kuus ja seitse, aga neid kõiki ühendab asjaolu, et kellelegi tehtaks liiga.

Variant ühe puhul tehtaks liiga klubidele, kellel on senine hooaeg läinud hästi. Inglismaad näiteks võttes on nendeks Liverpool (lähedal meistritiitlile), Leicester City (lähedal Meistrite liiga koha kindlustamisele), Sheffield United (kõrgliigakoht säilitatud), Leeds United (esiliiga liider ja Premier League'i kursil), West Bromwich Albion (esiliigas teisel kohal ja Premier League'i kursil).

Variant kahe puhul tehtaks esmalt liiga klubidele, kel enamike tabeliliidritega juba mõlemad matšid peetud ja ees ootavad kohtumised lihtsamate vastastega. Teiseks tehtaks liiga klubidele, kellel on veel variant oma tabeliseisu parandada. Inglismaa näitel jätkates, siis Wolverhampton on Meistrite liiga kohast vaid mõne punkti kaugusel, variante sinna tõusta on ka Tottenhamil ja Arsenalil. Tabeli lõpus tähendaks lõppseisu fikseerimine Bournemouthile ja Aston Villale esiliigasse pudenemist, aga esimene neist jääb West Hamile ja Watfordile alla ainult väravate vahe alusel.

Sääraseid ebaõiglusi leiab mitte ainult Inglismaa Premier League'is, vaid kõigis pooleli jäänud liigades üle Euroopa ja maailma.

Millised kompromissid on võimalikud?
Võtame jällegi näiteks Inglismaa Premier League'i, kus on spekuleeritud erinevate kompromisside üle, mida teha, kui hooaega 2019-20 pole võimalik lõpetada. Enim räägitakse variandist, et Premier League'ist keegi välja ei kuku, aga esiliiga kaks paremat ikkagi tõusevad ja järgmine hooaeg mängitakse 22 klubi osalusel, ent väljalangejaid on tavapärase kolme asemel neli või viis.

Ent seegi variant oleks mõnede klubide suhtes ebaõiglane, sest esiliigas kolmanda kuni kuuenda koha pälvinud klubid peaksid pääsema play-off'i, mille võitja tagab samuti koha kõrgliigas. Kirjeldatud variandi järgi neil seda võimalust poleks.

Liverpooli ründajad Sadio Mane ja Mohamed Salah. Foto: Liverpooli Twitter

Kas Liverpool võib meistritiitlist ilma jääda?
Välistada ei saa, aga tõenäosus on väga väike. Inglismaa jalgpalliajakirjanduses ilmunud teadete kohaselt ei vaidle peaaegu mitte keegi vastu sellele, et Liverpool meistriks kuulutada. Esiteks pole seal midagi vaielda, kuna matemaatiliselt on kellegi teise esikoht 0,0001% tõenäosusega. Teiseks ei kaota Liverpooli meistriks kuulutamisega keegi mitte midagi olulist.

Eurosarjakohad, kõrgliigasse tõusmised ja sealt väljalangemised on aga väga konkreetsete ja suurte hinnalipikutega sündmused/otsused, mille osas pole keegi nõus niisama järeleandmisi tegema. Ning jällegi, samasuguseid jalgpallimängude käigus lahendust nõudvaid küsimusi leiab igast Euroopa otsast hulganisti.

Kõrgliigasse püsimajäämine või sealt pudenemine või sinna tõusmine on nii mõnegi klubi jaoks majanduslikult elu ja surma küsimus. Jah, praegu tuleb elust ja surmast rääkida koroonaviiruse, mitte jalgpalli kontekstis, aga kui pandeemiast jagu saadakse, taastub ka tavapärane elukorraldus, kus jalgpallil väga suur roll. Ning õigustatud ootuse printsiipi koroonaviirus inimestest ei kustuta.

Kas sportlik õiglus on ainuke kitsaskoht?
Ei, neid on veel. Esiteks muidugi raha, sest väga paljude klubide jaoks liigades, kus teleõigustega suurt raha ei teenita (loe: enamikes), on kodumängude korraldamine (piletitulu, toitlustuse ja nänni müümine) väga oluline sissetulekuallikas. Kui see ära langeb, ähvardab klubisid pankrot, sest kulud, eelkõige töötajate palgad, vajavad endiselt maksmist.

Teiseks mängijate lepingud. Kui otsustatakse hooaega 2019-20 jätkata ja selle tagumine ots venib üle 30. juuni, siis tekivad probleemid seoses mängijate lepingutega. Paljud kontrahtid lõpevad tol kuupäeval ning õiguslikult oleks mängijatel võimalik klubidest mõned voorud enne hooaja lõppu lahkuda. Enamikke saab ilmselt veenda lepingut veidikeseks ajaks pikendama, aga mitmetel on juba praegu paigas, kust ta 1. juulist tööle asub.

Kindlasti pakutakse mõnedele tulusamat lepingut ja nad ei soovi seetõttu hooaega praeguses klubis lõpuni mängida. Juriidiliselt vettpidavaid hoobasid nende kinnihoidmiseks pole, sest kui tähtajaline leping lõpeb, siis ta ka lõpeb. Kohe, kui UEFA või FIFA üritaks väita midagi vastupidist, kaevataks nad kohtusse. Edukalt.

Lisaks mängijate lepingulisele olukorrale osutuks totaalseks tohuvabohuks terve suvine üleminekuaken.

Kolmandaks tuleb rõhutada, et näiteks eurosarjade jätkumiseks peab olukord olema normaliseerunud igal pool Euroopas, mis ulatub aga Aserbaidžaanist Portugalini ning Iisraelist Islandini.

Euroopa riikide võimekus koroonaviirusega võidelda on erinev ning kui edukamad võivad paari kuu pärast jalgpalliga jätkamiseks valmis olla, siis kardetavasti on Euroopas rohkelt piirkondi, kus jalgpalli ei saa veel mängida pikki kuid. Jalgpallikalender on aga üles ehitatud riikidevahelisele harmooniale – et erinevad sarjad saaksid toimida, tuleb liikuda ühes rütmis.

Müncheni Bayerni ründaja Serge Gnabry. Foto: Müncheni Bayerni Twitter

Aga kui läheb ikkagi hästi, koroonaviirusest saadakse jagu pigem ruttu ja millalgi mais jätkatakse klubihooajaga ehk rakendub kõige positiivsem stsenaarium, siis mis saab juunis algama planeeritud 2020. aasta EM-finaalturniirist?
Selle toimumine on (väga) vähetõenäoline. Vaata, kust otsast tahad, aga kõige loogilisem variant on anda EM-ile ettenähtud aja arvelt prioriteet poolelijäänud klubihooajale ning lükata EM aasta võrra edasi.

See on vajalik juba kasvõi põhjusel, et neli viimast finaalturniiril osalejat peaksid selguma märtsi lõpus peetavas play-off'is, mida pole küll veel ametlikult ära jäetud, aga mille mittetoimumises võib juba praegu täiesti kindel olla, sest rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) teatas, et märtsikuu koondiseaknaks ei pea klubid mängijaid vabastama, mis tähendab sisuliselt koondiseakna ärajäämist.

Samuti vähendab EM-finaalturniiri toimumise tõenäosust selle tänavune formaat. 12 Euroopa erinevates otstes asuvas riigis mängimine on pandeemiast taastumise olukorras tohutult keeruline. Kui EM toimuks ühes riigis, oleks veel võimalik välja nuputada stsenaariume, kuidas see võistlus toimuda saaks, aga mitte praegu.

Kas kõik oleksid nõus, et EM-finaalturniir toimuks 2021. aastal?
Ei. FIFA-le ei meeldiks see variant üldse, sest 2021. aasta juunis on ette nähtud toimuma esimene klubide MM, mis peaks FIFA-le sisse tooma väga palju raha. Ilmselt tuleb FIFA-l aga leppida positsioonide loovutamisega, sest ülejäänud osapooled – Euroopa tippklubid, UEFA, tippjalgpallurid – eelistaksid kõik mudelit, kus prioriteet antaks klubihooaegadele ning EM-finaalturniirile.

Kui esimene klubide MM lükkuks kaks või neli aastat edasi, ei oleks midagi ära võetud ei tippklubidelt, UEFA-lt ega jalgpalluritelt. Meistrite liiga või EM-finaalturniiri puhul see nii ei oleks. Need on traditsioonilised asjad, mida jalgpallis osalejad on harjunud saama.

FIFA-l napib jõuhoobasid klubide MM-i läbisurumiseks, sest kohe, kui Euroopa tippklubid seal ei osale, muutub see väärtusetuks.

FIFA president Gianni Infantino. Foto: FIFA Facebook

Kuidas mõjutab koroonaviirus teisi koondiste turniire? Tänavust Copa Americat, Tokyo olümpiamängude jalgpalliturniiri, Rahvuste liigat ja 2022. aasta MM-finaalturniiri?
Copa America ja Tokyo olümpiaga peaks olema lihtne – need jäävad ära. Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja Jaapani peaminister raiuvad küll vastupidist, ent vaata, kust otsast tahad, olümpiamängude toimumine globaalse pandeemia olukorras pole reaalne.

2022. aasta MM-finaalturniir on õnneks planeeritud toimuma novembris ja detsembris. Valikturniir oleks pidanud esialgsete plaanide kohaselt lõppema märtsis 2022, aga kuna juba praegu on edasi lükatud märtsikuus toimuma pidanud Aasia ja Lõuna-Ameerika tsooni valikmängud, nihkub ilmselt edasi ka valikturniiri lõpp. Ajalist puhvrit õnneks esialgu jagub.

Rahvuste liiga, kus Eesti koondis loositi märtsi alguses samasse alagruppi Gruusia, Armeenia ja Põhja-Makedooniaga, on ette nähtud toimuma 2020. aasta sügisel. Ei saa välistada võimalust, et see jäetakse ära, andmaks klubijalgpallile võimalust oma kalendriga ree peale jõuda.

Tuleme globaalselt tasandilt lokaalsele. Mis saab Premium liiga hooajast?
Sellega jätkatakse siis kui võimalik. Kui läheb väga hästi ja koroonaviirus taandub kiiresti, siis juba maikuus. Kui läheb kehvemini, siis hiljem. Ilmselt hooaega lühendatakse, mida on Eestis teha üpris lihtne, sest mängitakse neli ringi, mis igaüks koosneb 9 voorust. Ringide ühe kaupa kärpimine on seetõttu võrreldes näiteks Inglismaa või Hispaaniaga, kus üks ring koosneb 19 voorust, palju lihtsam.

Kas on veel mõni niiöelda positiivne nüanss?
Teoorias küll. Premium liiga klubide sõltuvus kodumängudega teenitavast sissetulekust on väike, mis annab lootust, et majanduslikult elavad Eesti klubid keerulised ajad üle hõlpsamalt kui mitmel pool mujal Euroopas. Tõsi, sponsorsummad võivad kaduda, sest koroonaviirusega kaasneb üldine majanduslangus.

Ent protsent Premium liiga klubide vahenditest, mille moodustavad Eesti Jalgpalli Liidust, UEFA-st või kohalikult omavalitsuselt saavad toetused, on kindlasti suurem kui Euroopas keskmiselt, mis peaks muutma hõlpsamaks ka keeruliste aegade üleelamise.

Tänavust Premium liigat jõuti enne eriolukorra kehtestamist mängida üks voor. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Mis saab U17 EM-finaalturniirist, mis peaks algama mai lõpus ja milleks Eesti on mitu aastat valmistunud?
Ettenähtud ajal see kindlasti ei toimu. See on välistatud. Kui läheb hästi, lükatakse turniir edasi suve lõppu või sügisesse (erinevalt täiskasvanute võistlustest on see üpris hõlpsasti teostatav, sest U17 vanuseklassi noormeeste võistluskalender on erinevalt profijalgpallist paindlik). Kui nii hästi ei lähe, jäetakse see võistlus lihtsalt ära.

Näiteks jäähokis tehti esmalt ja ruttu otsus jätta ära noorte MM-turniirid. Täiskasvanute võistlustega ei tõtatud, sest need on rahvusvahelisele alaliidule tulu-, mitte kuluartikkel. Jalgpallis pole olukord finantsiliselt nii drastiline, aga kindlasti on noorteturniiride ärajätmine laias mastaabis lihtne otsus.

Millal naaseb platsile Eesti meeste A-koondis?
Esiteks sõltub see koroonaviirusega peetava võitluse edukusest. Teiseks Euroopa jalgpalli teisipäevasel koosolekul seatavatest prioriteetidest. Kui esmaseks saab klubijalgpalli ökosüsteemi elus hoidmine, võib koondisejalgpall sel aastal sootuks ära jääda.

Märtsikuine aken on tühistatud, juunikuise koondiseakna säilimine on ebatõenäoline ning kui klubijalgpallil on vaja ree peale saamiseks aega, oleks sügisese Rahvuste liiga ärajätmine üks loogilisemaid meetmeid. Muidugi paneks see kõik UEFA-e rahalise paugu, aga häid variante praegu ju laual pole.

Eesti jalgpallikoondis enne EM-valikmängu Hollandiga. Võib juhtuda, et 2020. aastal rahvusmeeskond üles ei rivistugi. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Kas koroonaviiruse taandudes jätkub jalgpall harjumuspärasel moel?
Ei pruugi. Juhtimisteooria ütleb, et head kriisi ei tohi lasta raisku minna. Ning turbulentsed ajad pakuvad oportunistidele võimalust oma agenda maksma panekuks. Jalgpall on niivõrd suur äri, et oleks naiivne loota kõigi selles osalejate viisakusele ja eetilisusele. Kindlasti leidub jalgpallis väga palju neid, kes soovivad kriisi enda hüvanguks ära kasutada.

Rääkides globaalsest tasandist, siis kõige suurem oht praegusele jalgpallisüsteemile on separatistlike võistluste tekkimine. Enimräägitud neist on Euroopa superliiga, mis seisneks tippklubide UEFA (ja ilmselt ka FIFA) egiidi alt lahkumisest.

See vähendaks oluliselt Euroopa jalgpalliliidu teenimisvõimekust, mis omakorda halvaks olulise hulga solidaarsusest, millele toetuvad Euroopa noorte jalgpall, naiste jalgpall, treenerite ja kohtunike koolitus, väiksemad alaliidud (sh Eesti) ja kõik muud jalgpallivaldkonnad, mis pole isemajandavad.

Rahvusvahelise jalgpallimudeli murenemise oht on viimase 20 aasta jooksul pidevalt kasvanud ja koroonaviirus ainult suurendab antud turbulentsi. Jalgpallielu väiksematele osalistele oleks lagunemine (väga) halb.

Mida jalgpallifänn praegu tegema peaks?
Kuna paljudel on tekkinud vaba aega, siis miks mitte end jalgpalli alal harida? Lugeda raamatuid (e-raamatute tellimine on täiesti ohutu), vaadata jalgpallikultuurist rääkivaid filme ja seriaale. Uued teadmised muudavad jalgpalli nautimise siis, kui ta lõpuks jätkub, oluliselt mitmetahulisemaks ja huvitavamaks.

Jalgpall ei ole 90 minuti järel tabloole fikseeritud tulemus, vaid maailma üks armastatumaid kultuurilise läbikäimise vorme, millel rohkelt allhoovusi. Kas teate, kuidas on Amsterdami lennujaama arhitektuuriline lahendus seotud Johan Cruyffi nägemusega jalgpallist? Lugege David Winneri raamatut "Brilliant Orange" ja saate teada. 

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Griezmann valiti EM-i parimaks mängijaks
PORTUGAL ON EUROOPA MEISTER!
DRAAMA! Üllatusmehe lisaajavärav kõmmutas Ronaldota Portugali Euroopa meistriks!  (Vaata väravat!)
EM-I FINAAL!
1984, 1998... 2016?
EM2016
SAKSAMAA - PRANTSUSMAA JÄRELKAJA
KORRALDAJAMAA FINAALIS
15. Euroopa meistri selgitavad Prantsusmaa ja Portugal
PORTUGAL - WALES
Ronaldo ja Nani viisid Portugali 12 aasta järel taas finaali
ISLAND VÄLJAS
SAKSAMAA POOLFINAALIS
Saksamaa lõpetas ülipõneva penaltiseeriaga Itaalia-needuse
WALESI IME
PORTUGAL EDASI
Portugal võitis penaltiseerias ja pääses poolfinaali!
EM2016
54 aastat agooniat (0)
 
https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK