Eesti koondise keskkaitsja Karol Mets rääkis võõrsil Hollandilt saadud 0:5 kaotuse järel, et mängu lõpus oldi naiivsed, aga palliga mängus peab olema julgust.

• Hinda Eesti mängijaid siin!
• Vaata Jana Pipra galeriid kohtumisest siit või uudise alt!
• Luup peale | Wijnaldum ja sõbrad Oranžist Jalgpallitsirkusest korraldasid Eesti kulul kauni etenduse
• Voolaid: kõike nagu oli, aga nüüd on vaja lollustest lahti saada (ei tea, mis tast saab, aga töötab esialgu edasi)
• Kostja avaldas Voolaidi jätkamisele raudkindlat toetust: ei näe põhjust treenerite vahetamiseks
• Kallaste: pigem kaotan sellise mänguga 0:5, kui ainult pikka palli pekstes 0:2
• Ilja Antonov: oleme õigel teel, aga enesekindluse jaoks on vaja head resultaati
• Eesti hetkeline vastuhakk tegi Koemani tusaseks: meil sai 2:0 seisult energia otsa (Wijnaldum: ma pole mingi kangelane)

Karol, väga raske algus kõigepealt, Holland tuli maruliselt peale. Seejärel seis natuke rahuldas neid, misjärel saime ise mängu väga kenasti sisse. Saime palliga mängida, rünnakuid. Lõpuks ikkagi selge 0:5 kaotus. Millised su mõtted praegu selle mängu järel on? Kuidas sa ise sellele matšile tagasi vaataksid?
Ma arvan, et küllaltki hästi kirjeldasid seda kõike. Rabe algus, ei saanud minema. Võib-olla olime mingites kohtades natuke arad või polnud nii enesekindlad. Seal oli küll varianti ka 10-20 minuti jooksul sööduga välja tulla kohtadest, kust me ei saanud. Mida minut edasi, seda enam saime mängu sisse. Leidsime mingid loogilised käigud, millest olime rääkinud. Need hakkasid toimima ja vilja kandma, jõudsime vastase poolele. Mõned ohtlikud löögid, mõned tsenderdused kasti, ohtlik nurgalöök. Midagi nagu tekkis ja selle üle on rõõm.

Mängisime taga julgelt ja kas lõpuks võib öelda, et natuke liiga julgelt?
Kindlasti, jah. See lõpp oli natuke naiivne. Hollandi suguse klassiga meeskond selliseid asju endaga teha ei lase. Lõpp oli kindlasti naiivne ja kahtlemata ei ole see olukord selline, millega me täna rahul oleme.

Suur kaotus tulemuse mõttes, samas mängupildiselt, kui mõtleme kasvõi Mainzis toimunule, siis mängupilt ikkagi täiesti teine. Näed sa selle nurga alt, et koondis on hoolimata tulemusest teinud nüüd mingeid asju paremini kui vahepeal?
Ütleks küll, et midagi on edasi liikunud. Siiski kui sulle lüüakse viis väravat, ei anna see mitte mingit rahulolu. Palliga mängus oleme edasi läinud, aga väga palju on veel arenguruumi, väga palju asju peame tegema veel paremini. Just see esimene faas, kui alt hakkame tulema - seal tuli väga palju eksimusi. Oma sööte pidime lõpuks blokeerima ja Lepa pidi välja tooma jne. Kui saaksime need asjad ka paika, siis me võib-olla räägiks mõni teine kord mõni teine aeg isegi suurte vastu teist juttu. Kindlasti loodan, et see on millegi uue algus ja see, et me täna siin 0:5 kaotasime, ei ole maailma lõpp. Me ei ole olukorraga rahul, aga loodame, et see on millegi uue algus.

Kas Karel Voolaid on see mees, kes suudab siit koondist veel edasi viia? Kas ta peaks jätkama? Milline su tunne meeskonna ühe liidermängijana on?
Mina isiklikult soovin küll, et see [treenerite]meeskond jätkaks. Nii lihtne see vastus ongi.

Räägi palun natuke kolmandast väravast ka. Üritasid seal vastase eest putku pääseda, aga natuke optimistlikult.
Kaitsjad kutsuvad seda konksu tegemiseks, mida ma olen elupäevad teinud ja mind ei ole kinni püütud. Täna püüti. See on asja valu, kui seda teed ja sellega riskid, siis mõnikord loeb ründaja selle läbi. Täna luges. Kindlasti väga naiivne otsus, aga kindlasti kui ka järgmine kord on konksu tegemise võimalus, siis ma seda tegemata ei jäta. Juhtus nii.

Kas Karel Voolaid on andnud sulle tagant mängimise osas julguse, et sa võid neid asju teha? Mitte eksida, aga võid natuke rohkem riskida palliga.
Ei, kõik peab olema ikkagi loogiline ja normaalne. Kui sa viimase mehena riskima hakkad, siis ongi tulemus selline nagu ta on. Risk peab olema kaalutletud, kui sa oled kaitsja.

Eelnevalt tulid mitu korda hästi palliga surve alt välja. Kas said äkki natuke liiga palju enesekindlust?
Ma ei oskagi öelda. Täitsa võimalik. Väga harva on mind selle konksuga kinni püütud - täna püüti. Ma ei oska öelda, kas see oli liigne enesekindlus või mis seal oli. Endale tundus, et jäin seal natuke koperdama pärast seda, kui liikumise ära tegin. Võib-olla selles oli asi.

Kas sa näed kiiret või aeglast retsepti sellele, kuidas me ise väravaid hakkame lööma?
Selleks, et me ise väravaid lööksime, peame meie kaitsjatena neid palle paremini poolkaitsjatele toitma, et nemad saaksid sealt rünnakuid edasi ehitada. See peab kõik olema loogiline. Kui ma tagant pika ette tõmban, siis sealt vastase kaitsjad löövad selle meie poole peale tagasi. Sel pole mõtet. Meie peame ka suutma poolkaitsjaid toita pallidega, et nemad saaksid olla kreatiivsed, leida ründajaid jne. See kõik liigub sünkroonis.

Mis hinde sa sellele valiktsüklile annaksid?
Üldist plaani vaadates oli see valiksari meile kindlasti pettumus. Kerge ta ei olnud. Suures plaanis läbikukkumine.