FC Floraga kaheaastase lepingu sõlminud Sergei Zenjov tunnistas Soccernet.ee-le, et tõenäoliselt sai sellega ühele poole tema välismaa karjäär. Selle otsuse võttis ta perekonnaga ühes vastu juba paar kuud tagasi.

"Võib öelda, et otsustasin Eestisse naasta hooaja lõpus. Mängisime Kasahstanis, aga hakkasin mõtlema, et äkki piisab ja tahaksin juba lastega koju. Viimase aasta olime nii, et nemad olid Eestis ja mina Kasahstanis. See mõjus väga raskelt. Rääkisin naisega läbi ja arutasime, et mis me teeme, kuna vanem laps läheb nüüd ka kooli. Oktoobris olin juba peaaegu kindel, et tulen Eestisse," meenutas mullu Karagandõ Šahtjoris pallinud Zenjov.

Aga miks just FC Flora? "Meisterklubi," kõlas Zenjovi vastus lühidalt ja konkreetselt. "See oli kindlasti üks tingimustest, mis otsustas. Ma nägin juba varasematel aastatel, kuidas neil kõik klubis töötab. Nende koosseis on korralik. Ma olen mänginud paljudes klubides ja võin öelda, et Floras on väga hea tase. Paljude mängijatega olen juba koondisest tuttav ja ainult noori pean tundma õppima."

Zenjov tunnistas, et lisaks eelmainitud teguritele mängis rolli ka üks Flora mängija, kelle seljal number 14 ja Vassiljev. "Muidugi oli ka Kostja roll omal kohal. Mul on temaga platsil alati hea koostöö olnud."

Tegelikult ei olnudki Zenjovil peale Flora eriti muid pakkumisi laual. "Kui keegi hakkas midagi küsima, siis ütlesin, et esimene soov, kuhu minna, on Flora."

Kuivõrd nüüd on selge, et Mark Anders Lepik peab vähemalt sügiskuudeni põlvevigastusest taastuma ning Rauno Sappinen võib peagi klubist lahkuda, siis võib Zenjovi peamiseks rolliks olla tipuründaja koht. Tema enda jaoks pole oluline, kus teda platsil nähakse. "Seda otsustavad treenerid. Mult küsiti minu eelistuse kohta ja ütlesin, et pole vahet. Olen seal, kus vaja."

Zenjovi väliskarjäärist: kõige valusam Blackpool, mujal läks hästi

"Sõlmisin Floraga lepingu kaheks aastaks ja 2024. aasta alguses saan ma 34. Ma arvan, et minu väliskarjäär on läbi. Kui midagi fantastilist tuleb, siis veel prooviksin, aga ma ei usu," naeris Zenjov.

"Kõige valusam on lihtne. Alati kui keegi selle kohta küsib, siis vastus on üks - Inglismaa. See, kuidas Blackpoolis kõik läks, oli kindlasti kõige halvem. Ma ei oskagi midagi konkreetset välja tuua. Kõik oli valesti. Alustades organisatsioonist ja lõpetades sellega, kuidas asjad kulmineerusid. Enne esimest mängu oli meil ainult 11 mängijat!" meenutas Zenjov.

Parimatest kogemustest rääkides ei osanudki Zenjov näppu kuhugi pidama jätta. "Kui hakkan mõtlema, siis oli Ukrainas (Lvivi Karpatõga jõudis Zenjov Euroopa liiga alagruppi  - R. V.) hea, Aserbaidžaanis (Gabalaga mängis ta samuti Euroopa liiga alagrupiturniiril - R. V.) oli kaks superhooaega, Poolas (Krakowi Cracovias - R. V.) ja Kasahstanis (Karagandõ Šahtjoris - R. V.) läks samamoodi hästi. Ma olen väga õnnelik, et mul selline väliskarjäär oli!" võttis Eesti koondist 87 korral esindanud ründaja kõik kokku.