Koroonakriis jättis Athletic Bilbao legendi Aritz Adurizi ilma unistuste finaalist. Baskile omaselt otsustas mees lõpetada enda tingimustel.

Viis tundi. Nõnda kaua saab Aritz Aduriz sõpradega San Sebastiani La Concha rannal palli taga ajada, enne kui tõus tennisevarbaga kibekiiresti liivale tõmmatud jooned taas üle ujutab ja väravapostid tuleb jälle müüri ääres seisvasse kuuri viia.

19-aastane. Nõnda vana on Aritz Aduriz, kui ta jääb kohaliku amatöörsatsi Aurrera eest mängides esimest korda Athleticule silma. Veel mõned aastad varem ei olnud ta kindel, et jalgpall on üldse tema ala. Karm Biskaia laht oli noore surfari paradiis, mägedes kasvanud vanemad puhusid poisis lõkkele kire ronimise vastu ja talvekuudel pidi vaeva nägema, et temast paremat suusatajat leida.

88. minut. Nõnda kaua on Bilbao San Mamesi staadionil väravavaesena püsinud 2019/20 hooaja avamäng tiitlikaitsja Barcelona vastu, kui Aritz Aduriz tuuakse pingilt väljakule kolme punkti päästma. Tal on vaja ühte puudet.

Aritz Aduriz ise on juba ammu kõikvõimalike ajaliste määratluste, kõikvõimalike ülivõrrete maailmas jäänud tagaplaanile. "Igihaljas", "raudvara" ja "vanim" on temast rääkivates artiklites sisuliselt sidesõnadeks. See on paratamatu, kui võiksid passis olevaid numbreid võrreldes paljudele meeskonnakaaslastele isa eest olla.

Kaks sekundit. Nõnda kaua ripub äärelt tulnud pall soojas Baskimaa ööõhus, enne kui 38-aastane Aritz Aduriz selle käärlöögiga Marc-Andre ter Stegeni jaoks püüdmatult võrku virutab. Meeskonnakaaslased on hetkega tema ümber. Põrgulärm. Aduriz teab, kus tema perekond istub. Viimane õhusuudlus on mõeldud vanimale tütrele Iarale, kes on alles hiljuti hakanud aru saama sellest, kui tähtis on Bilbao inimeste jaoks jalgpall, kui tähtis on nende jaoks Athletic. Sellel hetkel on Aritz Aduriz palju enamat kui lihtsalt mängija. Ta on nende täht, päästja. Isa.

See jääb Aritz Adurizi karjääri viimaseks liigaväravaks.

Mõnikord jääb muinasjutulisest lõpust veidi puudu. Nii vähe, et see saab omaette legendiks. 20. aprillil oleksid Hispaania karikafinaalis pidanud väljakule jooksma Real Sociedad ja Athletic Bilbao, Baski vere suursugused edasikandjad, mõlemad jahtimas oma esimest suurt tiitlit pea 25 aasta jooksul. See oleks olnud põhimõtteline vastasseis, täpselt selline, millega ühele vingele karjäärile punkt panna. See pidi olema Aritz Adurizi karjääri viimaseks matšiks, karikaga või karikata, naerdes või nuttes, aga igal juhul tuledesäras, nii nagu legendile kohane.

Aga siis tuli tervisekriis, jalgpall katkes üle kogu maailma ja Hispaania karikafinaal lükati määramata ajaks edasi. Kolmapäeval teatas Aduriz, et pika karjääri viimaseid aastaid kimbutanud puusavalu ei ole aga enam võimalik edasi lükata ja ta läheb noa alla, riputades saapad igaveseks varna.

Praegu on maailm ... teistsugune. Teistsugusem kui tolles mängus Barcelona vastu, kindlasti teistsugusem kui täpselt aasta enne Adurizi profidebüüti 2002. aasta septembris. "Me elame praegu üle situatsiooni, mis on palju süngem ja valusam, ja me peame selle vastu koos võitlema. Seepärast ei taha ma, et te minu pärast muretseksite: see on kõigest anekdoot. Unustame finaalid, millest me unistasime, sest meil on veel aega hüvasti jätta," kirjutas Aduriz sotsiaalmeedias.

Selle, millele Aduriz kriisis rängalt kannatanud hispaanlastele vihjas, võttis neljapäevases AS-is mõtlemapanevalt kokku nüüd juba väärikates 60ndates eluaastates jalgpalliajakirjanik Santiago Segurola, kes kirjutas: "Adurizi hüvastijätt sümboliseerib selle hetke julmust, nüüd, kui lähedaste hüvastijätud on tihedad ja muserdavad; üksikud, ilma viimase kallistuse lohutuseta".

Virtuaalseid kallistusi saadeti kolmapäeval küllaga. Aymeric Laporte ja Inigo Martinez nimetasid Adurizi oma õpetajaks, Inaki Williams naljatlevalt vanaisaks. "Võitluskaaslane tuhandes lahingus ... on olnud au seista sinu kõrval, meie legend," lisas juba 15 aastat Athleticusse kuulunud Iker Muniain.

Saatuse tahtel lõpetab Aritz Aduriz sarnaselt sellega, kuidas ta alustas: mõnevõrra märkamatult, ilma suure kärata. Suurema osa karjääri jooksul löödud väravatest kõmmutas Aduriz pärast 30. sünnipäeva, maailma tähelepanu pälvis ta alles neli-viis aastat tagasi, hooajal, mil tema saagiks jäi kõigi sarjade peale 36 tabamust. Ka siis ei tõusnud Aduriz pilvedesse. Marcelo Bielsa on öelnud, et Aritz Aduriz oli sama hea või veelgi parem kui kõik Argentina ründajad, kellega tal õnnestunud koostööd teha. Loomulikult ütles ta seda. Aduriz lasi alati oma mängul enda eest rääkida. Ehtne Bielsa mees. Ehtne bask.

Viimastel aastatel ei ole asjad enam nii roosilised olnud. Tuhat Muniaini kõrval üle elatud võitlust on oma jälje jätnud. Põlv ja puus. Adurizi viimane hiilgav seeria jääb 2018. aastasse, kui ta lõi novembris-detsembris kaheksa mänguga seitse väravat, üks neist äärmiselt julge penalti, mida AS nimetas "igavikuliseks", El Correo "minimalistlikuks kunstiteoseks". Just nagu viimaseks jäänud tabamus Barcelona vastu, sündisid need seitse äärmiselt vajalikul hetkel, sest Athletic, Barcelona ja Reali kõrval ainus, kes pole kunagi Ligast välja langenud, oli toona kõlkumas tabeli viimastel redelipulkadel. Aduriz oli ka siis neid päästmas. Ta vääris oma viimast finaali.

Igal aastal liitub Athleticu Lezama cantera'ga 20 kümneaastast poissi, kellest pääseb esindusmeeskonda keskmiselt kaks. Ükski teine Euroopa tippklubi ei saa sellele midagi vastu panna. San Sebastianist ehk Sociedadi mängumaalt pärit Aduriz tärkas hilja ja talle eelistati alguses Bilbao enda poisse, eelkõige Fernando Llorentet, mistõttu käis ta kaks korda ära. Aga bask ei pea kodust kaugel, ilma oma inimesteta, ikkagi kaua vastu.

Seepärast leiab ka Aritz Aduriz põhjuse, miks unistuste finaal - mis oleks praeguses olukorras kahtlemata toimunud tühjade tribüünide ees - ei olekski niiehknaa pruukinud olla unistuste lõpp. "Jalgpall tähendab inimesi, fänne," rääkis ta nädala alguses New York Timesile. "Me ei ole ilma inimesteta mitte midagi. Mäng ilma fännideta on teine sport. See oleks tühi. Finaalis mängimine oleks muidugi ülim, aga ma ei ole kindel, et ma oleksin sellises finaalis mängida tahtnud."

Viimati jõudis Athletic Hispaania karikafinaali 2015. aastal. Toona lõi Aduriz värava nii kaheksandik-, veerand- kui poolfinaalis. Pärast finaali jõudmist küsiti poolkaitsjalt Mikel Ricolt pressikonverentsil, kas Adurizile peaks karikavõidu korral ausamba püstitama. "Kui keegi mulle labida annaks, teeksin selle ise ära," vastas Rico.

Igavesti. Nõnda kauaks jääb Aritz Aduriz Athletic Bilbao inimeste südamesse.