Analüüs | Mis on Hollandi väikesed, keskmised ja kõige suuremad tugevused? (1)

Hollandi jalgpallikoondise eilne treening A. Le Coq Arenal. Foto: Brit Maria Tael

Eesti koondis kohtub täna õhtul kell 21.45 A. Le Coq Arenal EM-valikmängus Hollandiga, kes tegi alles reedel väga vägeva esituse, kui alistas võõrsil 4:2 neljakordse maailmameistri Saksamaa. Siililegi selge, et Eesti tänane vastane on hirmtugev. Aga kuidas täpsemalt?

Eesti koondise peatreener Karel Voolaid ning tema abilised Vladimir Vassiljev, Mario Hansi, Aivar Anniste ja Mart Poom on saanud tänaseks kohtumiseks valmistudes teiste materjalide seas tutvuda ka statistika-agentuuri InStat pakutud kokkuvõttega Hollandi meeskonna tegemistest ja trendidest käesoleval aastal.

Reedest kohtumist Saksamaaga too analüüs ei hõlma, küll aga märtsis peetud EM-valikmänge (2:3 kaotus Saksamaale ja 4:0 võit Valgevene üle) ning samuti kahte matši Rahvuste liiga finaalturniiril juunis (3:1 võit Inglismaa üle poolfinaalis ja 0:1 kaotus Portugalile finaalis). Soccernet.ee toob välja InStati pakutud 17-leheküljelise kokkuvõtte mõned huvitavamad kohad:

ÜLDISED MÄRKUSED:

1. Holland on väga hea meeskond | Seda ei kinnita üksnes tulemused (Rahvuste liiga alagrupiturniiril edestati Saksamaad ja Prantsusmaad), vaid ka esitused, sest reedene 4:2 võit sakslaste üle oli igatpidi muljetavaldav. Tuleb rõhutada, et Saksamaa 2:2 värav sündis penaltist, mille kohta isegi nende peatreener Joachim Löw tunnistas, et see oli vale otsus. Seega Holland mängis Saksamaa võõrsil konkreetselt üle.

REKLAAM

"Holland mängib ründavat jalgpalli. Ründavad mängijad ei püsi oma positsioonil, vaid liiguvad tsooni, kus asub pall, et luua võimalusi lühikestele söötudele põhinevateks kombinatsioonideks. Meeskond keskendub äärtel arvulise ülekaalu tekitamisele ning karistusalasse armastatakse tungida kesk- ja äärekaitsja vahelise tasku kaudu. Palli kaotamise järel hoitakse kompaktsust ja teostatakse koordineeritud pressingut (ühes mängus võidetakse pall vastase väljakupoolel tagasi keskmiselt 17 korda)," kirjutab InStat.

2. Asümmeetriline 4-2-3-1 | Hollandi koondis rivistub enamasti väljakule 4-2-3-1 asetust kasutades. "Äärekaitsjad paiknevad asümmeetriliselt, vasakkaitsja Blind märgatavalt madalamal kui paremkaitsja, kelle kohavalik on selgelt ründavam ja kõrgem. Holland võib aegajalt kasutada ka 4-3-3 või 5-3-2/3-4-3 asetust," märgib InStat.

Peatreener Ronald Koeman märkis eilsel pressikonverentsil, et kavatseb teha algkoosseisus võrreldes reedega mitu värskendava iseloomuga muudatust, aga jättis täpsustamata, millistes liinides. Soccernet.ee-ga konsulteerinud Hollandi ajakirjanike sõnul võivad need muudatused juhtuda ükskõik kus, seega Hollandi täpse rivistuse prognoosimine on keeruline.

HOLLANDI NÕRKUS:

1. Taskud | "Üleminekute ajal on Holland haavatav oma vasakul äärel ja keskel. Söödud vasakkaitsja Daley Blindi ja keskkaitsja Virgil van Dijki vahelisse tsooni võivad olla lubavad, sest kumbki neist pole kuigi mobiilne," märgib InStat. Samas tuleb meeles pidada, et kui isegi õnnestub antud tsoonis teravus tekitada, tuleb Eesti mängijal ilmselt üks-üks duellis ikkagi maailma parimaks kaitsjaks peetavast van Dijkist jagu saada. See on väga keeruline ülesanne.

Aruande kohaselt on Holland haavatav ka parema ääre taskus ehk Matthijs de Ligti ja Denzel Dumfriesi vahel. "Söödud de Ligti ja Dumfriesi vahele, sealhulgas pikad söödud, on lubavad. Vastastel on võimalik tekitada de Ligti kontrollitud tsoonis arvuline ülekaal ja mängida ta üle täpse sööduga [keskele]," kirjutab InStat.

Selle kõige jaoks on aga vaja pall Hollandilt kätte saada ning omada selleks kulunud töömahu järel piisavat energiat, et maailma tippkoondist nõelata. Keeruline, neetult keeruline.

HOLLANDI TUGEVUSED:

1. Kiirus igal pool | Vahet pole, millise mängufaasiga on tegu ja millises väljaku otsas paikneb pall, on Holland võimeline ja valmis tegutsema kiirustel, mis panevad vastase sageli plindrisse.

"Holland on võimeline rajama oma mängu pallivaldamisele ja selle kiirele liigutamisele. Pärast väljaku viimasel kolmandikul tõstetud tempot, survestatakse vastase kaitseliini nii lühikeste kui ka keskmise pikkusega söötudega sinna vahele liikunud kaaslastele. Ründavad mängijad ei püsi oma positsioonidel, vaid improviseerivad.

Lisaks võib Holland oma esituse rajada ka keskväljapressile ja kontrarünnakutele. Sel juhul keskendutakse pikkadele söötudele kaitsjate selja taha, sihtmärkideks nii ründaja Memphis Depay kui ka ääremängijad. Edurivi on edukas kaitsjate selja taga vabade tsoonide leidmisel ja kiirel triblamisel (Hollandi arvele koguneb ühes mängus keskmiselt 27 triblamist). Eelmisel aastal lõi Holland oma 15 väravast kuus kontrarünnakutest," kirjutab InStat.

2. Parem äär | Holland eelistab ründamist parema ääre kaudu. Rünnakut valmistatakse ette pigem kaua ja parema ääre kaudu vastase survestamist valmistatakse ette päris pikalt. Eesmärk on jätkata keskväljalt tulnud palli mõne edurivi liikme abil vastase äärekaitsja selja taha, kuhu sööstab Hollandi paremkaitsja (vaikimisi Dumfries), kes toimetab siis palli värava ette, kuhu on sööstnud edurivi ülejäänud liikmed.

Samas tuleb vastasel olla ka valmis selleks, et karistusalasse nõelamise asemel viib Holland mängu kiirete ja osavate söötudega vasakule äärele, kuhu on seoses paremale tekitatud survega tekkinud rohkem vaba ruumi. Kuna mängijad on tehniliselt väga osavad, pole need nõudvad söödud nende jaoks reeglina probleem. Hollandi vastasel tuleb olla valmis turmtuleks igast suunast.

3. Nurgalöögid | Võiks ju loota, et väga kõrge tehniline osavus tähendab mõningast tagasiandmist füüsilises võimsuses, aga Hollandi nurgalöökide statistika küll seda arvamust ei soosi. Meeskond on pealelöögiga lõpetanud koguni 48% 2019. aastal sooritatud nurgalöökidest. See pole Eesti meeskonna jaoks kindlasti uudis, ent teadmine tekitab oma otsajoone juures kitsikuses olles ikkagi dilemma - kas proovida riskida ja proovida plindrist välja pugeda või anda vastasele nurgalöök?

"Holland on näidanud ka kõrget efektiivsust järellainerünnakutes pärast seda, kui kaitsev meeskond on nurgalöögi karistusalast ära klaarinud. 2019. aastal on nii löödud kaks väravat," märgib InStat.

* * *

Eesti – Holland EM-valikmäng algab täna A. Le Coq Arenal kell 21.45. 

SEOTUD LOOD
SEOTUD MÄNGUD
1 kommentaar

toi   •  
(194.126.102.***)
Märgitud küll, et autor Ott Järvela, aga sisu põhjal võiks kogu au pigem InStatile anda.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Griezmann valiti EM-i parimaks mängijaks
PORTUGAL ON EUROOPA MEISTER!
DRAAMA! Üllatusmehe lisaajavärav kõmmutas Ronaldota Portugali Euroopa meistriks!  (Vaata väravat!)
EM-I FINAAL!
1984, 1998... 2016?
EM2016
SAKSAMAA - PRANTSUSMAA JÄRELKAJA
KORRALDAJAMAA FINAALIS
15. Euroopa meistri selgitavad Prantsusmaa ja Portugal
Antoine Griezmanni turniiri viies ja kuues värav tõi korraldajamaale Prantsusmaale 2:0 võidu Saksamaa üle ning koha pühapäeval Saint-Denis toimuvale finaalis.
EM2016
PORTUGAL - WALES
Ronaldo ja Nani viisid Portugali 12 aasta järel taas finaali
Walesi unelm sai resoluutse lõpu, kui lõpuks ometi veenvat mängu näidanud Portugal alistas Briti saarte komeedi 2:0.
EM2016
ISLAND VÄLJAS
SAKSAMAA POOLFINAALIS
Saksamaa lõpetas ülipõneva penaltiseeriaga Itaalia-needuse
Kogu mängu initsatiivi hoidnud Saksamaa ei lasknud hoolimata Jerome Boatengi ajulühisest suurturniiride võidupõual Itaalia vastu jätkuda - 1:1 normaalaja järel kindlustas Saksamaale koha poolfinaalis üheksandas penaltivoorus Jonas Hector.
EM2016
WALESI IME
PORTUGAL EDASI
Portugal võitis penaltiseerias ja pääses poolfinaali!
54 aastat agooniat
EM2016
54 aastat agooniat (0)
 
https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK