Sul on Sergio Agüero. Sul on Memphis Depay. Sul on võib-olla isegi Lionel Messi. Aga ükski neist ei saa mängida, sest liiga ei ole lubanud neid registreerida. Tundub jabur? Aga see on praeguse seisuga reaalsus, millega Kataloonia tippklubi Barcelona uuel hooajal silmitsi seisab.

Barca rahamured on juba teada-tuntud teema, aga nüüd saadi koduliigalt veel korra vastu näppe. Nimelt ei või nad enam registreerida uusi mängijaid, kuniks nad pole vabastanud 200 miljonit eurot, mis saab tegelikkuses tulla vaid praeguste mängijate müügist. Ning see tähendab, et ka sel suvel juba hangitud Depay, Agüero ja Eric Garcia, kes kõik saadi kätte ülemineku tasu maksmata, ei saa praeguse seisuga uuel hooajal mängida, kirjutab portaal The Athletic.

Et klubi palgafond ei tohi hetkeseisuga kasvada sentigi, pole Barcelonal mõtet loota isegi sellele, et neil õnnestub mingi ime läbi jõuda uuesti kokkuleppele Messiga, kelle leping juunikuuga lõppes. Isegi kui argentiinlane nõustuks senisest märkimisväärselt väiksema palganumbriga ja oleks valmis Barcelonas jätkama, ei mahuks tema töötasu ikkagi La Liga rahalise ausa mängu (FFP) reeglite piiresse.

Barcelona suutis nii Depayd kui ka Agüerot veenda, et nood võtaksid vastu väiksema palgapakkumise kui eelmise tööandja juures või mõne muu huvilise ridades. Veel üks vabaagent Georginio Wijnaldum valis aga viimasel hetkel PSG ja seda lihtsal põhjusel – Pariisis ollakse valmis maksma talle kaks korda suuremat palka.

Samas on seni õnnestunud suvega müüa vaid kaks meest. Junior Firpo siirdus äsja 15 miljoni euro eest Leeds Unitedisse ja Jean-Clair Todibo mõned päevad varem 8,5 miljoni euro eest Nice’i. On ütlematagi selge, et nende meeste eest saadavad summad on suures pildis vaid kommiraha. Samuti on Francisco Trincao laenatud uueks hooajaks Inglismaale Wolvesi ridadesse ja tehtud veel mõned pisemad liigutused, aga kokkuvõttes on seni leitud vaid 26,5 miljoni euro jagu vaba raha.

Seega: klubi eelmine president Josep Maria Bartomeu jättis oma järeltulijale Joan Laportale pärandiks korraliku pangetäie sõnnikut, mille aroom nüüd Barcelona kontorites aina häirivamalt ringi hõljub. Ei saa öelda, et praegune seis oleks Barcelonat tabanud ootamatult, sest Hispaanias kehtestati FFP-reeglid juba 2013. aastal ning nende raames jälgitakse klubide palgafonde väga teraselt.

Palgalimiit kukub nagu kivi

Täpsemalt selgitades kehtib kulupiirang, mis puudutab esindusmeeskonna mängijaid, peatreenerit, abitreenerit ja füüsilise ettevalmistuse treenerit. Samuti lähevad piirangu alla duubelmeeskonnale, akadeemiale ja registreerimata mängijatele kuuluvad summad (viimane punkt käib näiteks vigastatud meeste kohta, kes on samas ju jätkuvalt klubi palgalehel). Iga klubi enda asi on, kuidas ta raha üleminekute ja palgasummade vahel ära jaotab, kuid piiri ületada ei tohi.

Limiit arvutatakse välja andmete põhjal, mille iga klubi peab liigale mitu kuud enne üleminekuakna avanemist esitama. Mõistagi võetakse arvutuskäigu juures mängu ka kõikvõimalikud tulud ning just sealt ongi king katalaane pikaajalise ja sissetulekutele suurt mõju avaldanud koroonapandeemia tõttu kõige valusamini pigistama hakanud.

La Liga praegused reeglid välistavad võimaluse, et mõni ülirikas omanik hakkaks klubisse miljoneid sisse pumpama. The Athletic toob eraldi välja, et UEFA samasugusest põhimõttest eristab La Liga reegleid üks väga oluline punkt. Nimelt võtab UEFA kulusid-tulusid arvesse tagantjärgi, mis on võimaldanud nii mõnelgi rikkal klubil numbritega skeemitada ja selle tulemusena lubatu piiresse jääda. La Liga hindab klubide võimekust aga etteulatuvalt, mis peaks vähemalt teoorias Barcelonat praegu tabanud olukorra ära hoidma.

Barcelonal on tunnistanud, et neil on kohustusi 1,3 miljardi euro eest. Lisaks sai praegune juhatus eelmisel kuul õiguse võtta veel 525 miljoni euro ulatuses laene. Kõige paremini annab klubi kraesse võetud finantskohustustest aimu klubi palgalimiit. Veel hooajal 2019-20 oli see 671 miljonit eurot, mis oli ühtlasi kogu liiga suurim näitaja. Mullu jäi aga summa vaid 347 miljoni euro peale ning uue hooaja palgalimiidiks ennustatakse kõigest 160 miljoni euro ringis, ehkki ametlikke numbreid pole liiga veel avalikustanud.

Kahe hooaja tagusega võrreldes saab Barcelona seega palkade peale kulutada vaid veerandi toonasest summast. Seejuures on ainuüksi praegu lepingut omavate mängijate töötasu juba 144 miljonit eurot – näiteks Philippe Coutinhole tuleks uuel hooajal maksta 20, Antoine Griezmannile 27 ja Ousmane Dembelele 24 miljonit eurot. Seejuures tegi Coutinho lõppenud hooajal kaasa vaid 12 liigamängus ja aasta varem veetis hooaja sootuks Müncheni Bayernis laenul.

Pjanici nimeline veskikivi

Barcelonale on seetõttu jäänud halvad ja veel halvemad valikud: mängijaid tuleks kas müüa või siis nad tasuta minema lasta, et vabaneda nende palgast. Suurimad küsimärgid on Samuel Umtiti ja Miralem Pjanici kohal – esimene alustas mullu kuues ja teine neljas liigamängus, mis ei lähe kuidagi vastavusse nende eest makstud üleminekutasu ja palganumbritega. Samas kehtib Umtiti leping Barcelonaga veel kaks ja Pjanici oma koguni kolm aastat.

Eriti totter seis on viimasega, sest isegi kui bosnialane peaks suvel tasuta lahkuma, läheks raamatupidamislikus arvestus tema pealt 45 miljonit eurot järgmise hooaja arvepidamisse. Kurja juur on 2020. aastal Juventusega tehtud vahetustehing, mille käigus Barcelona maksis Pjanici eest Juventusele 60 miljonit eurot, Juventus hankis aga omakorda nende ridadest 72 miljoni euro eest Arthur Melo. Küünikud nimetasid omapärast tehingut juba toona puhtakujuliseks rahapesuks ning nüüd ripubki see veskivina Barcelonal kaelas.

Samuti jätab soovida Barcelona viis asju ajada, sest 18 kuud klubi hingekirja kuulunud ja selle aja jooksul vaid 17 minutit mänginud brasiillasele Matheus Fernandesele teatati, et tema teeneid enam ei vajata. 23-aastane poolkaitsja teatas seepeale, et annab klubi kohtusse, kuna temaga sõlmiti 2020. aastal viieaastane leping.

Tagatipuks pole Barcelonal ka õnne, sest suurimate “kuluartiklite” hulka kuuluvad Coutinho ja Dembele on praegu vigastatud, mistõttu nende müümine on peaaegu võimatu. Kogenud meestest on Gerard Pique nõustunud palgakärpega, kokkuleppele püütakse jõuda ka Jordi Alba ja Sergio Busquetsiga. Sergi Roberto, kelle lepingust on alles veel üks aasta, ei kuulu peatreeneri Ronald Koemani plaanidesse ning tema on üks neist, kelle Barcelona võib tasuta minema lubada.

Hetkel suurimat palka teeniv Griezmann teatas käimasoleva EM-i ajal, et tal pole plaaniski klubist lahkuda. 30-aastase ründaja leping, mille kohaselt tema aastapalk jääb 20 miljoni euro ringi, kehtib 2024. aastani, misjärel ta on avaldanud soovi end USA-s proovile panna. See jätab õhku veel vaid suurimatest suurima küsimuse: kas Barcelona saab endale lubada Messi jätkamist?

“Meie tahame, et ta jääks, ja tema tahab jääda. Aga FFP on suur probleem,” möönis äsjases intervjuus klubi president Laporta. “Tahaksin öelda, et ta jätkab, aga ma ei saa. Otsime lahendust, mis oleks mõlemale osapoolele parim.”

"Elasime üle Ronaldo ja Neymari mineku, elame üle ka Messi oma"

Barcelona kaitseks võttis sõna isegi nende endine juhendaja Pep Guardiola, sattudes liiga presidendi Javier Tebasega kohe ka väikesesse sõnasõtta. Tebas on aastaid rõhutanud, kui uhke ta La Liga FFP-süsteemi üle on, ning katalaane ei aita seegi, et just nemad olid ühed uue Superliiga eestvedajad, olgugi eelmise presidendi Bartomeu käe all.

“Barca on praeguse seisuga palgapiirist üle läinud. Kui nad Messit tahavad, peavad nad kuskilt mujalt järele andma,” sõnas Tebas hiljutises intervjuus. “Me ei saa teha ühte erandit Messi jaoks, järgmist Haalandi jaoks …” Lisaks on Tebas märkinud, et kui La Liga elas üle nii Neymari kui ka Cristiano Ronaldo lahkumise, saavad nad hakkama ka ilma Messita. Telekanal ESPN sõlmis mullu mais La Liga kohtumiste näitamiseks uue kaheksa-aastase lepingu ning liiga tulevik on seeläbi kindel. Pealegi on ju selge, et 34-aastane Messi ei mängi nii või teisiti igavesti.

Kui minna valikute juurde, mis oleksid Barcelona jaoks tõeliselt kehvad, tähendaks see võtmemängijate müümist. Marc-Andre ter Stegenile ja Frenkie de Jongile jaguks Euroopast kindlasti kosilasi, kes oleksid valmis nende eest märkimisväärse summa maksma. Kõige valusam oleks aga tulevikutähtede Pedri, Ansu Fati või Ilaix Moriba kaotamine. Ning muidugi teavad ka kõik ostuhuvilised klubid väga hästi, et Barcelonal on peenike peos, mis annab ostuläbirääkimistel trumbid teise osapoole kätte.

Ning isegi lahkujate korral peaks Messi ikkagi leppima meeletu palgakärpega. The Athletic ennustab, et selle suurus võib olla senisega võrreldes isegi 80-90 protsenti. Klubi otsib muidugi võimalusi seda argentiinlasele mingil moel hüvitada, olgu siis hilisemate maksetega või talle karjääri lõppemise järel klubis mingit rolli kindlustades, ent olukorras, kus uue hooaja alguseni on jäänud umbes-täpselt vaid kuu aega, ei pruugi lahenduseni jõudmine kiirelt käia. Samuti ähvardab Messit niisugusel juhul oht jääda Hispaania maksuameti hambusse ja sealt on ta mäletatavasti juba oma valusad vitsad saanud – 2016. aastal mõisteti nii argentiinlane ise kui ka ta isa maksupettuses süüdi ning lisaks tingimisi vanglakaristusele tuli neil trahviks maksta mitu miljonit eurot.

Nagu öeldud, häid lahendusi Barcelonal polegi. Messist loobumine neid ei päästa, reamängijate müümisega vajalikku summat kokku ei saa, suurimate palgaröövlite müümist takistavad erinevad asjaolud ning tähtmängijatest loobumine nõrgendaks meeskonda märkimisväärselt … Laporta presidendiks tõusmine näib aina enam Pyrrhose võiduna, sellal kui käki kokku keeranud Bartomeu on oma käed tänaseks kõigest puhtaks pesnud. Kokkuvõttes kannatavad enim aga mängijad ja fännid, kes ei näe oma lemmikut parimas võimalikus rivistuses mängimas.